Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Käitumisharjumused, millest tunned ära passiiv-agressiivse inimese

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Passiiv-agressiivne inimene peidab vaenulikkuse oma võltsnaeratuse taha. Samamoodi käituvad aeg-ajalt teisedki inimesed, kuid mõnele on manipuleerimine ja ümbernurgajutt igapäevane suhtlusviis.

Tihti peale ei osata töökollektiivis või sõpruskonnas passiiv-agressiivset inimest äragi tunda, sest vähemalt esialgu õnnestub tal oma vaenulikkust näilise sõbralikkuse varju peita, kirjutab Psychology Today. Siit leiad aga üheksa asja, mida teevad ainult passiiv-agressiivsed inimesed.

Nad «unustavad» tahtlikult midagi teha. Passiiv-agressiivsed inimesed eelistavad, et teised peavad neid pigem hajameelseks kui konfliktseks. Selle asemel, et tööülesandest loobuda, võib ta tähtajast üle minna ning siis väita, et unustas. Passiiv-agressiivne sõber võib väita, et unustas restorani laua kinni panna, kuigi tegelikult ta ei helistanudki, sest tahtis minna kuhugi mujale. 

Nad lubavad asju, mida ei kavatsegi täide viia. Kuna passiiv-agressiivne inimene tahab jätta vastutuleliku inimene mulje, ei ütle ta peaaegu kunagi ei. Ta võib ignoreerida kutseid ja öelda, et pole neid kättegi saanud. Kui talt küsida näost-näkku, kas ta tuleb kohale, võib ta rõõmsalt kõike lubada, kuid hiljem leiab mõne vabanduse, miks siiski alt hüpata.

Nad on reeturlikud. Passiiv-agressiivne inimene võib küll oma arvamust avaldada, kuid enamasti ei tee ta seda otse. Näiteks kirub ta kõigile teistele kolleegidele ühe töökaaslase vigu, kuid temale endale ei ütle midagi. Selline ringiga lähenemine rikub vaid suhteid ja ei lahenda probleemi.

Nad on meelega kasutud. Passiiv-agressiivne inimene on põikpäine. Kui ta ei taha midagi teha, siis ta võib olla nii ebatõhus kui vähegi võimalik, et ei peaks selle tööga tegelema. Selle asemel, et oma vastumeelsust projekti suhtes otse tunnistada, hakkab ta meelega viivitama lootuses, et keegi teine võtab ülesande enda kanda.

Nad varjavad oma vastumeelsust võltsnaeratusega. Passiiv-agressiivne inimene ei väljenda oma viha või meelepaha otse. Paljud neist on oma vastumeelsust millegi suhtes varjanud juba aastaid ja selle tõttu tekkinud kibestus on õhkõrna võlts-heatahtlikkuse taga peidus. Ta võib olla sinuga täiesti teisel arvamusel, aga näeb kogu hingest vaeva, et see välja ei paistaks ja sulle jääks mulje nagu ta oleks sinuga nõus.

Nad on kättemaksuhimulised. Kuigi pealtnäha tundub ta meeldiv inimene, ihkab ta sisimas kättemaksu neile, kes on talle haiget teinud. Passiiv-agressiivne inimene võib teda haavanud kolleegile kätte maksmiseks minna väga kaugele, kuid enamasti ei tee ta seda otse. Näiteks võib ta levitada töökaaslase kohta inetuid kuulujutte või saadab laiali anonüümse kirja, et tema jalgealust õõnestada. 

Nad harrastavad õpitud abitust. Passiiv-agressiivne inimene on suhtumisel, et elus on vähe, mida ta saab ise kontrollida. Selle asemel, et probleeme lahendada, sisendab ta endale, et pole mingit mõtet proovidagi, sest miski nagunii ei muutu. Paraku teeb selline passiivsus tema elu veelgi raksemaks ja paljud ta negatiivsed ennustused lähevadki sel põhjusel täide. 

Nad üritavad iga hinna eest vastasseisu vältida. Isegi siis, kui passiiv-agressiivne inimene on südamepõhjani solvunud, ei taha ta sellest otse rääkida. Tema vastus võib aga olla vastuoluline («Kõik on korras. Mida iganes.»)  või muul moel manipuleeriv («Kui sa minu tegemistest ei hooli, siis lase käia.»). Ta laseb teistel endaga halvasti käituda, aga ei tunnista, et see riivab ta tundeid.

Nad manipuleerivad inimestega. Kuna passiiv-agressiivne inimene ei taha oma soove otse väljendada, peab ta nende täitmiseks kasutama manipuleerimistaktikaid. Lihtne näide: kui ta tahab, et keegi aitaks tal rasket kasti tassida, ütleb ta virisedes: «Ma lõhun oma selja ära, kui ma pean selle kasti ihuüksi trepist alla vinnama.» Teda ei häiri, kui teised teda haletsevad või talle kaasa tunnevad, peaasi, et see aitaks tal oma tahtmist saada.

Kui märkad passiiv-agressiivset inimest oma töökaalaste, pere või sõprade seas, siis sunni teda oma tegude eest vastutama. Kui tal lastaksegi pidevalt konflikte vältida, läheb säärane käitumine ainult hullemaks. 

Tagasi üles