/nginx/o/2012/10/16/1374726t1heb25.jpg)
Iga lapsevanem on olnud olukorras, kus küsides lapselt, kas kodused ülesanded on tehtud, vastab laps «Ma tegin koolis ära» või «Mul polnudki koduseid ülesandeid». Sellised vastused võivad vanemaid hulluks ajada, eriti siis, kui varem on olnud juhtumeid, kui laps on kodutööde kohta valetanud.
Ometi ei tohi lasta emotsioonidel endast võitu saada, kui selgub, et lapsel on tõepoolest kodused ülesanded tegemata jäänud. Psühholoogiaportaal Psychology Today pakub vanematele nõuandeid, kuidas motiveerida erinevas vanuses lapsi kodutöid tegema.
1. Ära nääguta! Lapse kallal näägutamine ei anna peaaegu kunagi soovitud tulemust. Püüa hoopis jääda rahulikuks, kuid ole kindlameelne ja ära lähene lapsele kontrollivalt. Paku lapsele tuge ja ütle talle: «Ma näen, et see valmistab sulle raskusi. Ma aitan sul mõelda, kuidas kodutööde tegemist lihtsamaks muuta.»
2. Tunnusta pingutusi, mitte täiuslikkust. Pea meeles, et lapsi võib hirmutada see, kui nad ei mõista õpitavat materjali. Ta võib hakata endale kinnitama, et pole suuteline üht või teist ülesannet tegema. Laps võib lausa väita, et vihkab kooli või avaldab arvamust, et kodune ülesanne on tema arvates rumal. Tuleta lapsele meelde, et proovimine ja pingutamine on palju parem kui tegemata jätmine.
3. Aita lapsel prioriteete paika panna. Õpeta lapsele, et koduseid ülesandeid tasuks teha vastavalt pakilisusele, keerulisusele ja kodutööde kogusele. Samas võta arvesse oma lapse isikuomadusi – võib-olla sobib talle paremini see, kui alustada kergematest ülesannetest ja liikuda aegamisi keerulisemateni.
4. Luba lapsel pause teha. Kodused ülesanded võiks jagada osadesse, mille vahel laps saaks hinge tõmmata. Julgusta last vahepeal liikuma ja teistele asjadele mõtlema. Kui laps soovib näksida, paku talle näiteks õunalõike, kuna need annavad veidi energiat.
5. «15 minutit valu». Kui lapsel on raske alustada kodutööde tegemist või kui mõni ülesanne on eriti keeruline, pange stopper 15 minutiks käima. Anna märku, et sa mõistad, et see olukord on tema jaoks raske, aga ta peab seda taluma vaid 15 minutit. Enamasti on nii, et kui millegagi on juba algust tehtud – laps on selle veerandtunni jooksul laua taha istunud ja kodutöödega alustanud –, siis on juba lihtsam edasi minna.
6. Ära ähvarda last tagajärgedega. Kindlasti ei tohiks last ähvardada sellega, mis juhtub siis, kui ta ei tee oma koduseid ülesandeid. Pigem julgusta last mõne positiivse eesmärgi suunas liikuma ja ära rõhuta seda, et kodutööde vältimisel jääb ta rumalaks, saab halva hinde või ta visatakse koolist välja.
7. Julgusta last õpetajaga sidet looma. Õpetaja ja õpilase suhe on väga oluline, seetõttu võiksid julgustada oma last õpetajaga häid suhteid looma ja neid hoidma.
8. Muuda kodutööde tegemise keskkonda. Kleebi näiteks lapse kirjutuslaua kohale motiveeriva sõnumiga plakat, tõstke üheskoos lapse tuba ümber, lase lapsel õppimise ajaks telefon eemale panna. Muutused võivad kaasa tuua veelgi suuremaid muutusi.
9. Julgusta last koolis õppima. Mõne lapse jaoks on lihtsam teha kodutöid koolis, kus on soodne õpikeskkond. Kui laps käib pikapäevarühmas, siis seal on hea koos teistega kodutöid teha. Samal otstarbel võib kasutada ka kooli raamatukogu.
10. Luba lapsel lõbutseda. Pane tähele, kui laps kiirustab kodutöödega vaid selleks, et saaks sõpradega õue minna. Ütle talle, et kui ta kodutööd korralikult ära teeb, siis võib paariks tunniks õue minna. Või motiveerib sinu last hoopis see, kui ta saab õppimise vahele telerit vaadata või nutitelefoniga mängida? Ka seda võib lubada, kuid pane selleks kohe paika kindel ajalimiit.