Kõige enamlevinud õnnetused, mis lastega koduses keskkonnas juhtuma kipuvad, on kindlasti kõikvõimalikud kukkumised. Maarja Mölder annab Emmede Klubis nõu, mida sel juhul teha.
Mida teha, kui laps kukub?
Laps, kes pärast kukkumist valu ei tunne või kurda, tuleb lihtsalt rahule jätta. Lapsele, kes tunneb löögi või kukkumise kohal valu, kuid nähtavat vigastust ei ole, tuleks esmalt lihtsalt rahu anda. Kuna sisemised kahjustused - verejooksud - ei ole kohe näha, peaks vanem aga last kindlasti 24 tundi jälgima (teda ka öösel äratades).
Kui lapsel on jäset valus liigutada, see läheb turse või on ebaloomulikus asendis, tuleb helistada kiirabisse ja kirjeldada juhtunut. Kiirabist öeldakse, kas on vaja välja sõita või võivad vanemad lapse ise traumapunkti sõidutada. Viimasel juhul tuleks kahjustada saanud jäset arstideni jõudmiseni võimalikult vähe puudutada, ka jäseme asendit tuleks võimalikult vähe muuta.
Kukkumise tagajärjel tekkinud haavade esmaabi sõltub haava sügavusest. Kui haav on pisike ja pindmine, tuleks haava loputada jooksva vee all, puhastada desinfitseeriva vahendiga, kasutada verejooksu peatamiseks plaastrit.
Suurema ja sügavama haava korral tuleks haavapiirkond puhastada ja verejooksu peatamiseks siduda haav puhta marliga ning pöörduda traumapunkti kontrollimaks, kas haav vajab õmblemist.
Kui jäseme verejooks on väga suur, tuleks kutsuda kiirabi ja panna haavatu meedikute saabumiseni maha lamama nii, et verejooksuga jäse jääks maapinnast kõrgemale, haavale samal ajal verejooksu peatamiseks surudes. Kui haavas on võõrkeha, ei tohi seda ise eemaldada.
Kiirabi tuleb kindlasti kutsuda ka juhul, kui kukkunu räägib segast juttu, tal on tugev peavalu, tema pupillid on erineva suurusega, ta on loid, ei tunne hästi oma jäsemeid, ta teadvus on häiritud või ta on teadvusetu. Kui trauma üle elanud laps ei tunne mõnda oma kehapiirkonda või tunneb seljas tugevat valu, ei tohi lapsel lasta end liigutada. Vanema ülesanne on last rahustada kuni kiirabi saabub.