Kuidas kriitikaga toime tulla?

Kriitika on vaid inimese seisukoht tema isiklikust vaatenurgast, mida ei saa täie tõena võtta. Foto: SCANPIX

Iga inimese tegevuse kohta tekib teistel enamasti enda arvamus, mida paraku ei väljendata alati positiivselt toonil - milline lähenemine kriitikale on parim?

Suhtlemistreener Steven Burnsi hinnangul võib nii kriitika ignoreerimine kui sellest õppimine olenevalt olukorrast tulla kasuks, kirjutas Selfgrowth.com.

Vahel on teiste arvamus täiesti ebasobiv ja kasutu ning samas teine kord võib kriitika pakkuda vajalikku informatsiooni, mille abil inimesene areneda. Burns pakkus välja kolm soovitust kriika talumiseks.

Liigne seotus olukorraga

Põhiliseks kriitikaga seotud probleemiks on tavaliseks liigne seotus kogemusega, mistõttu ei suudeta eraldada arvamusest saadavat kasulikku informatsiooni tühisest.

Olukorda on üsna keeruline täielikult mõista, kui sündmust tajutakse enda veendumuste, väärtuste ja eelarvamuste taustal. Toimuva selgeks nägemiseks tuleks eemalduda iseenda seisukohast ning püüda olukorda erinevatest vaatenurkadest vaadelda, kuulda ja tunda.

Arvamus peegeldab tajutavat, mitte tegelikkust

Väga oluline on meeles pidada, et kriitika näol on tegemist vaid teise isikliku arvamusega, mis ei paku täit tõde.

Inimene võtab viie meele abil pidevalt vastu miljoneid infokilde. Kui kogu infost peaks teadlik olema, siis ei suudaks inimene enam seda töödelda. Seetõttu aju üldistab, moonutab ja kustutab teavet, mistõttu jääb alles vaid filtreeritud tegelikkus.

Kuigi töödeldud info aitab tõhusamalt maailmas toime tulla, tähendab see ka, et inimeste arvamused põhinevad täielikult nende uskumustel ja väärtushinnangutel.

Selle meeles pidamine aitab kriitika puhul lööki pehmendada. Kuigi väljaöeldud arvamus võib sisaldada osalist tõde ja kasulikke vihjeid, ei anna see terviklikku pilti ning tuleneb inimese üldistatud ja filtreeritud infokogumist.

Enamik inimesi ei ole õpetajad

Suurem osa inimesi ei ole professionaalsed arvamuse avaldajad ning neil puudub tagasiside andmiseks vastav väljaõpe. Seega võivad head kavatsused paljudel juhtudel kujuneda rünnakuks.

Võib küll ette tulla olukordi, kus inimesed ei alusta vestlust parimate soovidega, kuid paljudel juhtudel see pigem tundub nii.

Kritiseerimiseks võib tavaliselt olla kolm põhjust:
*kritiseeritavast hoolitakse ja soovitakse tema arenemist edendada,
*seisukohaga ei nõustuta,
*tuntakse end ebakindlalt ning püütakse teist maha laita, et end tähtsamaks teha.

Esimesel juhul tuleks seisukohast välja noppida kasulik info, mida enese arendamise nimel püüda arvesse võtta.

Teisel juhul tuleb kriitikaga leppida – nagu eespool selgitatud, siis avaldavad inimesed vaid enda arvamust isiklikust vaatenurgast. Kui kõigi vaated oleksid sarnased, oleks ju maailm hoopis igavam.

Kolmandal juhul on Burnsi kinnitusel tegemist komplimendiga. Järelikult on midagi õigesti tehtud, kui teenitakse välja teise isiku võetud vaev.

Kellgi maha tegemiseks peab kritiseeritav algselt kõrgel seisma. Seega tuleks antud juhul arvamust võtta võimalusena taoliste isikutega suhtlemist harjutada ning mitte nende sõnu südamesse võtta.