Jelena Baturina - Venemaa rikkaim naine

Minu linn, minu vara, minu positsioon: üks väheseid glamuuripilte Jelena Baturinast Moskvas Viini ballil, sest tavapäraselt iseloomustab tema rõivastust mehelik stiil. Foto: AP/Scanpix

Tagandatud Moskva linnapea Juri Lužkovi abikaasa Jelena Baturina on püüdnud end oma mehe varju peita. Maailma ühe rikkama naise tiitel, pidevad korruptsioonisüüdistused ja kohtuistungid ei lase tal aga nähtamatuks jääda.

Jelena Nikolajevna Baturina sündis 1963. aastal Moskvas vabrikutööliste perekonnas. Pärast keskkooli lõpetamist asus neiu tööle samas tehases, kus teenisid leiba tema vanemad, kuid alustas peagi õpinguid S. Ordžonikidze nimelises Moskva Haldusjuhtimise Instituudis.

Oma tulevase abikaasaga kohtus Jelena tööl 1987. aastal, kui Juri Lužkovist sai Moskva täitevkomitee asejuht ja naine töötas samas peaspetsialistina. Nelja aasta pärast otsustasid Jelena ja temast 27 aastat vanem lesestunud Juri leivad ühte kappi panna, oma perekonnanimest ei raatsinud Jelena aga loobuda.

Järgmisel aastal sündis Jelenale ja Jurile tütar Aljona, veel kaks aastat hiljem teine tütar Olga. Kuna vanemad ei leidnud oma võsukestele sobivat kooli, otsustas Jelena ise selle asutada. Nii asusidki tütred õppima Moskvasse rajatud karmide turvanõuetega erakooli, mis on ümbritsetud kõrge müüriga ja mida nii päeval kui ka ööl jälgitakse seest ja väljast valvekaameratega. Jelena jutu järgi kuulab ta sageli tütarde nõuandeid ja luges nende  soovitusel läbi isegi noorteromaani «Harry Potter».

Plastämbritest miljarditeni

Esimesel abieluaastal  asutas Jelena koos oma venna Viktoriga plasttoodete ettevõtte Inteko, mis peagi laienes ja hakkas tootma ka ehitusmaterjale. Algul valmistati peamiselt plastnõusid ja -ämbreid, aga ka jalgpallistaadioni istmeid. Aasta hiljem sai Juri Lužkov Moskva linnapeaks ning peagi olid platsis esimesed skandaalid.

Tänu Lužkovi kõrgele ametikohale kasvas Inteko üha kiiremini ja muutus Venemaa pealinna suurimaks ehitusfirmaks. Vihjed, et Inteko sai Moskva linnalt tulusaid tellimusi, lekkisid meediasse ning õige pea räägiti Baturina ja Lužkovi abielust pigem kui korruptsioonimaigulisest partnerlusest. Jelena aga eitas väsimatult igasuguseid sidemeid oma firma ja abikaasa positsiooni vahel.  

1998. aastal palus Kalmõkkia Vabariigi president Kirsan Iljumžinov Intekot maleolümpia jaoks pealinna Elistasse Malelinna ehitama, mis tekitas samuti mitu korruptsiooniskandaali.

Olukorra muutis keerulisemaks asjaolu, et samal ajal oli Jelena vend Viktor Kalmõkkia valitsuse juht ja ka ta ise ei suutnud end poliitikast täielikult eemale hoida. Nimelt kandideeris Jelena 1999. aastal Kalmõkkia parlamendivalimistel, aga ei saanud piisavalt hääli.

Inteko muutus aga üha võimsamaks ning hõlmas peagi kolmandiku kogu Venemaa plasttoodete turust. Samal ajal väitis Baturina, et ei kavatse hakata Moskvas kinnisvaraäriga tegelema, kuna meeri naisena peab ta olema ülimalt ettevaatlik, et mitte rikkuda ettevõtte reputatsiooni.

Uue aastatuhande alguses laienes ettevõte veelgi ning keskendus plasttoodete asemel – hoolimata antud lubadusest – üha enam investeerimisele ja ehitusele. Varsti kontrollis Inteko pea neljandikku kogu Moskva paneelmajade ehitusest. Paari aasta pärast ostis Baturina mitu tsemenditehast ja sai niiviisi kogu Venemaa tsemendikuningannaks.

Skandaalid ja verised konfliktid

2003. aastal lahvatas tüli Inteko tütarettevõtte Inteko-Agro ja Belgorodi oblasti kuberneri Jevgeni Savtšenko vahel, kui viimane süüdistas firmat kahtlastes tehingutes, mille abil osteti Belgorodis kinnisvara väga madalate hindadega. Intriigid viisid niikaugele, et Jelena palus tollast presidenti Vladimir Putinit, et too vabastaks Savtšenko ametist. Riigipealt Baturina siiski toetust ei leidnud.

Kahtlustäratavaid juhtumeid on ettevõttega seoses olnud teisigi. Nii leiti 2005. aastal Inteko advokaat oma maja eest tapetuna.

Lahkhelidest ei jäänud puutumata ka pereelu. 2006. aastal teatas Inteko, et Jelena vend Viktor on ettevõtte osalusest loobunud. Järgmisel aastal valas vend õli tulle, teatades, et soovib veerandit Inteko aktsiatest tagasi, ning süüdistades Jelenat enda ebaseaduslikus väljapuksimises ettevõttest.

Nii suutiski äri oma tohutu mammonaga lüüa mõra õe ja venna suhetesse ning viia pere kohtusse. Konflikt pole lahenenud tänini, alles hiljuti teatas Viktor, et Inteko võlgneb talle 3,5 miljardit rubla (ligi 1,3 miljardit Eesti krooni) ja et tema õde on seotud mitme korruptsioonijuhtumiga.

Koht rikaste tabelis üha tõuseb

Baturina on keset kohtuprotsesse suutnud oma varandust üha suurendada ja sattunud mitu korda ka USA äriajakirja Forbes rikaste nimekirja. 2005. aastal platseerus ta 1,3 miljardi USA dollari (14,4 miljardi Eesti krooni) suuruse vara koguväärtusega rikkurite tabelis 507. kohale.

Tänavu märtsis märgiti Baturina vara suuruseks 2,9 miljardit dollarit (32,2 miljardit Eesti krooni), mis asetas ta rikkurite nimistus 342. kohale. Ta on Venemaa rikkaim ning maailma mastaabis kolmas ärinaine.

Muu hulgas on proual kinnisvara ja mitu hotelli Musta mere äärses kuurortlinnas Sotšis, tuhandeid hektareid põllumaid Belgorodi oblastis, veel on tal nii Gazpromi kui ka Sberbanki aktsiaid ja üks kondenspiima tootev tehas. Positsioonile kohaselt meeldib Baturinale tegelda sellise kuluka alaga nagu ratsasport.

Hobused pole naisele aga vaid hobi, vaid ta on ka Venemaa Ratsaspordiföderatsiooni president. Veel meeldib talle perega Austria mägedes sportida ja puhata. Siiski pole Jelena Baturina kunagi ihanud klantsi ja glamuuri. Vastupidi – Moskva esileedina vältis ta iga hinna eest pidulikke vastuvõtte ja ametlikke visiite ning on hoidunud kallitest kleitidest ja juveelidest. Selle asemel võib teda enamasti näha tagasihoidlikus pükskostüümis ja napi meigiga.


CV
Jelena Nikolajevna

Baturina
Sündinud 8. märtsil 1963
Moskvas
1982–1989 tegeles majandusalase teadustööga Moskvas  
1986 lõpetas Sergo
Ordžonikidze nimelise
Haldusjuhtimise Instituudi
1991 abiellus Juri Lužkoviga, asutas ettevõtte Inteko
1992 sündis tütar Aljona
1994 sündis tütar Olga
Vara koguväärtus (koht rikaste edetabelis):
2005 – 1,3 miljardit dollarit (507)
2006 – 2,3 miljardit
dollarit (335)
2007 – 3,1 miljardit
dollarit (279)
2008 – 4,2 miljardit dollarit (253)
2010 – 2,9 miljardit dollarit (342)
Huvid: ratsasport, tennis, mäesuusatamine, golf,
laskmine
Allikas:
www.forbes.com