/nginx/o/2015/09/02/4444741t1ha8e1.jpg)
Kui otsid uut tööd ja sind kutsutakse töövestlusele, siis tahad anda endast parima, et potentsiaalsele tööandjale parimat muljet jätta. Võid arvata, et oled üsna osav suhtleja ja suudad end igale poole tööle rääkida, kuid on ikka nippe, mida tasuks teada.
Psühholoogiaportaal Psychology Today uuris teadlastelt ja ekspertidelt, milliseid vigu tuleks töövestlusel kindlasti vältida.
1. Nõrk käepigistus. Kuigi see võib tunduda tühiasjana, on käepigistus väga oluline ja mõjutab seda, milline esmamulje sinust jääb. Paljud tööandjad otsustavad juba töövestluse alguses, kas neile meeldib antud kandidaat või mitte. Parima esmamulje jätmiseks veendu, et su käepigistus oleks tugev ja enesekindel.
2. Hoolitsemata välimus. Jällegi üks asi, mis mõjutab esmamuljet. Pole vahet, mis töö jaoks sa töövestlusele lähed, su välimus peaks olema professionaalne ja viisakas. Lohakas välimus võib jätta mulje, et sa oled lohakas töötaja.
3. Huvi puudumine. Kuula tähelepanelikult, mida tööandja sulle räägib, hoia temaga silmsidet ja väldi haigutamist. Sellised näpunäited võivad tunduda tühistena, aga pea meeles, et tööandja jälgib sind hoolikalt ja kui sa ei näita töö vastu huvi välja, siis tema võtab seda märgina, et sa pole eriti motiveeritud.
4. Liiga lühikesed vastused. Ekspertide sõnul on see üks kõige negatiivsemaid asju, mida töövestlusel teha – ühesõnalised või väga lühikesed vastused küsimustele, mis eeldavad pikemaid vastuseid, ei jäta sinust head muljet. Vasta küsimustele pigem pikalt ja näita, et sa oled motiveeritud töötaja.
5. Puudulik info tööandja kohta. Enne töövestlusele minekut tasuks veidi kodutööd teha ja uurida uue tööandja kohta võimalikult palju taustainfot. Tööandja võib küsida, miks sa tahad just selles firmas ja sellel ametikohal töötada. Veendu, et sa oskaksid talle vastata.
6. Ebamäärased vastused. Liiga lühikesed vastused ei jäta sinust head muljet, kuid ka ebamääraseid ja väga pikaks venivaid vastuseid võiks vältida. Aeg-ajalt võid teha mõttepause, et mõtteid veidi koguda ja mõelda, mida ja kuidas öelda.
7. Eelmiste tööandjate kirumine. Suure tõenäosusega küsitakse töövestlusel ka su praeguste või endiste tööandjate kohta. Selle asemel, et öelda, et eelmine tööandja oli halb, töö igav ja palk väike, muuda oma vastus positiivseks: «Ma otsin uusi väljakutseid ja tahaksin end arendada.»
8. «Saatuslikud» väited. Uuringutega on kindlaks tehtud, et mõned vastused võivad olla sellised, et tööandja teeb kiirelt otsuse, et see kandidaat talle ei sobi. Laused, mis võivad sulle saatuslikuks saada, puudutavad näiteks eelmist ülemust, solvanguid või roppusi, illegaalsele või ebaeetilisele käitumisele viitamine.
9. Negatiivse info mainimine. Negatiivne info omab suuremat kaalu kui positiivne. Kui vähegi võimalik, keskendu oma tugevustele ja voorustele, ürita negatiivsed väited positiivseks pöörata.
10. Etiketi puudumine. Väga tähtis on olla viisakas ja võimaluse eest tänulik. Näita oma tänu välja ja saada pärast töövestlust tööandjale viisakas ning lühike e-kiri.