Psühhoterapeut Andres Sild: suhte alustala ei ole mitte armastus, vaid turvalisus

Psühhoterapeut Andres Sild Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kuidas pääseda vägivaldsest suhtest? Nõu annab psühhoterapeut Andres Sild:

Vägivaldsus on inimesele loomuomane ja igiammune nähtus. Vägivaldsed võivad olla kõik inimesed. Kõige tavalisem on mehe vägivaldsus naise suhtes (üheksal juhul kümnest, nii nagu kogu isikuvastane kuritegevus), aga muidugi on võimalikud ka kõik teised variandid. Kodudes ollakse vägivaldsed oma partneri suhtes, laste suhtes, vanurite suhtes. Oluline on see, et mõistame vägivalla purustavat ja traumeerivat mõju ega aktsepteeri vägivalda. Üks on kindel – vägivaldne võib olla mees, naine või mõlemad, ohvriks on alati ka lapsed. Lapsed õpivad eeskujude kaudu, mitte seda, mida neile õpetatakse, vaid seda, kuidas inimesed nende ümber käituvad. Vägivaldsus kandub edasi – kas vägivallatsejana või ohvrina, mustrid korduvad põlvest põlve. Teiste sõnadega, vägivalla aktsepteerimine on kindel viis kasvatada õnnetuid, oma elu ja suhetega mitte toime tulevaid lapsi. Ja seda me ju ei soovi. 

Peame eristama, mis on süstemaatiline lähisuhtevägivald (suhteterrorism) ja mis on lihtsalt vägivaldne episood üldiselt mittevägivaldses suhtes. Enamasti on tegu intsidentidega, vahel ka korduvatega, aga ei ole tegu suhteterrorismiga. Süstemaatilise lähisuhtevägivalla puhul toimub ohvri töötlemine pikema aja jooksul mitme vahendiga. Kasutatakse emotsionaalset mõjutamist (ähvardamist, alandamist), füüsilist vägivalda, majanduslikku survestamist, seksuaalset ahistamist jm. Eesmärk on hoida ohvrit teatud seisundis. Sellisel juhul on selgelt eristunud ohvri ja vägivallatseja roll ning sellest süsteemist on oma jõududega välja tulemine väga raske. Süstemaatilise lähisuhtevägivalla või suhteterrorismi puhul on sageli tegu ebavõrdsusega, mistõttu on veelgi raskem olukorrast välja tulla. Vägivaldne pool on tavaliselt füüsiliselt tugevam, majanduslikult sõltumatu, emotsionaalselt kontrolliv ja dikteeriv. Selline ebavõrdsus loob soodsa pinnase kontrolli ja vägivalla rakendamiseks. Seetõttu räägimegi võrdsemate tingimuste loomisest – et võtta vägivallatsejalt ära tema relvad.

Sageli on probleem selles, et inimesed lihtsalt ei oska suhtes olla. Autorooli me ilma autokooli läbimata ei luba, aga veelgi keerulisemasse olukorda, inimsuhetesse, sukeldume pea ees. Asjakohased koolitused on küll olemas ja tuleks läbida enne, kui peab abi otsima teraapiast või politseist. Näiteks PREP-paarisuhtekoolituses õpetame suhteks vajalikku ABCd (turvalisus, suhtlemisoskused, probleemilahendusoskused jm). Suhte alustala ei ole mitte armastus, vaid turvalisus. See on vundament, mida pole küll alati näha, aga mille puudumisel kogu maja kokku kukub.