Ahistamise või kiusamisega tulevad tavaliselt meelde õelad teismelised või kolleegid, kes naudivad seda, kui saavad teiste elu kibedaks muuta. Harva tabame end mõttelt, et ka mõni lähedane inimene võib olla ahistaja ja nautida teiste kiusamist.
Viis märki, et kallim ahistab sind
31. august 2015, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas kindlaks teha, et lähedane inimene on piiri ületanud ja temast on saanud sinu ahistaja? Psühholoogiaportaal Psychology Today tõi välja viis märki, et kallim ahistab sind.
1. Ta kutsub sind erinevate nimedega
Kindel märk ahistamisest on see, kui kallim kutsub sind erinevate nimedega. Need nimed või nimetused on reeglina negatiivsed ja kritiseerivad (nt «idioot», «lollakas», «mõrd», «nõrguke»).
2. Ta mõnitab või provotseerib
Kui üritad kallimale vastu seista, hakkab tema sind mõnitama või provotseerivalt välja kutsuma. Tema eesmärgiks on sind maha teha ja samas ka kontrollida (nt «Mida sa nüüd siis ette võtad?», «Lase käia, helista politseisse, nad ei usuks sind niikuinii.»).
3. Ta kasutab verbaalset ja füüsilist agressiooni
Inetute hüüdnimede kõrval võib ahistaja kasutada füüsilist või vaimset vägivalda. Vägivaldsed rünnakud on väga tõsine asi ja neile tuleks ka reageerida – otsi abi ja ürita sellest suhtest väljuda.
4. Ta üritab sind kontrollida
Kontrollimine ja partneri vabaduse piiramine on samuti ahistamise märgid. Pideva kritiseerimise ja mahategemise (nt «Kas sa ei suuda midagi õigesti teha?») eesmärgiks on panna partnerit endas kahtlema ja rõhutada ahistaja kontrolli.
5. Ta kritiseerib sind teiste juuresolekul
Ka see on ahistamine või kiusamine, kui kallimal on kombeks sind teiste ees maha teha (nt «Lubage ma räägin teile, kui rumal ta suudab olla...»). Ahistaja võib partneri üle domineerida ka nii, et ta jagab kallima saladusi teistega ja teeb tema eesmärke või soove maha (nt «Ta loodab tööl juhatajaks saada, kas te kujutate seda ette? Tema ja juhataja?»).
Ahistamist võib esineda mitmel põhjusel. Paljud ahistajad käituvad teistega õelalt sellepärast, et nad üritavad oma puudujääke või madalat enesehinnangut varjata. Paljud ahistajad on isekad eneseimetlejad, nad ei hooli sellest, kuidas võib nende käitumine teisi mõjutada. Mõnel juhul on ahistaja ise minevikus olnud kiusatava rollis ja nüüd tahab n-ö tagasi teha.
Sellises olukorras on kõige esimeseks sammuks abi otsimine. Otsi toetust ja veendu, et sul oleks tugev tugivõrgustik. Ahistajale vastu astumine võib olla riskantne ning võib tema käitumist veelgi võimendada, aga see on väga oluline samm.