Arvad, et sul on lapsikud kolleegid? Sa pole üksi

Foto: SCANPIX

Kui sinu kontoris töötab vähemalt üks inimene, kellele meeldib pidevalt dramaatilisi olukordi tekitada või kes käitub üsna lapsikult, siis sa pole üksi. CareerBuilder viis läbi küsitluse, millest selgus, et koguni 77 protsenti inimestest puutuvad tööl kokku «draamakuningannade» või lapsikute kolleegidega.

Küsitlusest võttis osa enam kui 3000 täiskohaga töötajat ja üle 2000 inimese, kes töötasid personaliosakonnas või olid juhiametikohal. Järgnevalt on välja toodud kümme käitumisviisi, mida peetakse kontoris äärmiselt lapsikuks:

1. virisemine (55 protsenti);

2. mossitamine mõne asja pärast, mis ei läinud nii, nagu inimene tahtis (46 protsenti);

3. teistest kolleegidest nende selja taga rääkimine (44 protsenti);

4. teiste selja taga nägude tegemine (35 protsenti);

5. «klikkide» moodustamine (32 protsenti);

6. kolleegi arvel nalja viskamine (36 protsenti);

7. kolleegide kohta kuulujuttude levitamine (30 protsenti);

8. ruumist välja tormamine (29 protsenti);

9. jonnimine (27 protsenti);

10. teiste eest info varjamine (23 protsenti).

Kui arvad, et sina oled ilmselt ainuke, kes kolleegide lapsikut käitumist märkab, siis sa eksid. CareerBuilderi esindaja Rosemary Haefner sõnas, et teatud käitumisviisid, mida peetakse lapsikuks, on tegelikult süütud ja muudavad kontoris meeleolu positiivsemaks, ent süütu lõbu ja ebasündsa käitumise vahel on selge piir. «Kuulujuttude levitamine, klatšimine ja «klikkide» moodustamine on tegevused, mis võivad mõjuda õelalt ja tekitada lausa olukorra, kus kedagi kiusatakse tööl,» selgitas ta.

Järgmised viis omadust on tööandjate jaoks oluliseks ohu märgiks ning võivad tingida selle, et alluva palka ei tõsteta või talle ei pakuta paremat töökohta:

• negatiivne hoiak - enamik tööandjaid (62 protsenti) tunnistas, et nad ei tõstaks palka alluvatel, kes on väga pessimistlikud (virisemine, mossitamine jne);
• ropendamine - enam kui pooled tööandjatest (51 protsenti) on arvamusel, et ropendav alluv pole valmis suuremaks vastutuseks;
• klatšimine - peaaegu pooled tööandjad (44 protsenti) ütlesid, et peaksid hoolikalt mõtlema, kas nad tahavad edutada alluvat, kes pidevalt klatšib;
• lohakus - osad tööandjad (36 protsenti) tunnistasid, et nemad ei pakuks paremat ametikohta kunagi inimesele, kes on väga lohakas ega korista enda järgi.