Õpetaja suhet õpilasega võib pidada töölepingu rikkumiseks

Õpetaja ja üle 14-aastase õpilase suhteid seadus eraldi ei reguleeri. Foto: Sandy Huffaker / NYTNS

Postimees.ee postkasti on viimastel päevadel maandunud vihjeid, et ühe Eesti väikeasula keskkooli õpetaja ootab sama kooli 11. klassis õppiva noormehe last. Kuigi süüdistatud pedagoog kinnitas, et lapse isa ei ole tema õpilane, võib sarnastel sahinatel mõnikord ka tõetera sees olla.

Kuidas on sellised suhted reguleeritud? Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk peab õpetaja intiimsuhet koolinoorega eetilisest vaatenurgast koleduseks, mille eest täiskasvanu peab vastutama, kuid õigusaktides puudub tema sõnul sellise olukorra kohta eriregulatsioon.

Nimelt võib pedagoogi kriminaalkorras karistada vaid alla 14-aastase õpilasega intiimsuhte loomisel ning sel juhul vastutab õpetaja samadel alustel kui kõik teisedki. Üle 14-aastase õpilasega isikliku ja romantilise läbikäimise eest pedagoogi kriminaalkorras vastutusele võtta ei saa.

Jurist selgitas, et kuigi õpilaste ja õpetajate suhete reguleerimine võib olla vajalik, kohtab seksuaaltasandil läbikäimist poolte puhul haruharva, mistõttu pole seadusesse sellekohaseid määruseid sisse viidud.

Õpetaja töölepingu võib erakorraliselt üles öelda

Kilk märkis, et õpetaja ja õpilase ebaeetiliste suhete tekkimisel võib koolijuht töötajaga lepingu lõpetada.

Töölepingu seaduse paragrahv 88 toob välja alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Ühe punktina on nimetatud kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu.

Nimetatud paragrahvi saab rakendada koolinoorega intiimsuhtes olevale pedagoogile näiteks juhul, kui läbikäimisest saavad teada teiste koolis õppivate laste vanemad või omavalitsus, selgitas jurist.

Nimetatud olukorras on põhjustatud kolmandate isikute usaldamatus kooli ja direktori vastu, kes peab kindlasti aru andma nii-öelda kooli pidajale ehk omavalitsusele, lisas Kilk.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses selgitatakse eetilist käitumist

Ootused õpetaja käitumisele on välja toodud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses: «Seaduse alguses on «kaunislaused» ehk sellised ilusad normid olemas, mis puudutavad eetikat,» kinnitas Kilk.

Näiteks on välja toodud järgmine alusväärtus: üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Nimetatud väärtus ei ole juristi sõnul tagatud pedagoogi ja õpilase vaheliste seksuaalsuhete korral.

Lisaks kehtivad õpetajakoolituse raamnõuded, milles on välja toodud üldpädevusnõuded - näiteks oskus kujundada turvalist õpikeskkonda; suutlikkus määrata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist.

Samuti seisab määruses, et õpetaja peaks kujundama lapsele õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa koolikeskkonna ning olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.

Kilk märkis, et õpilasega romantilistes suhetes olev õpetaja ei ole päris kindlasti antud määruse kohaselt toiminud. Seksuaalse läbikäimise puhul lasub tema sõnul suurem vastutus õpetajal kui täiskasvanul.

Õpilase saatuse määrab kooli kodukord

Põhiharidust omandavat koolikohustuse eas olevat õpilast ei saa mingil tingimusel õppeasutusest välja visata. Õpetajaga intiimsuhetes gümnasisti keskkooli jäämine või sealt väljaviskamine oleneb aga kooli kehtestatud korrast, märkis jurist.

«Pahatihti luuakse regulatsioon selleks, et olemasolevat olukorda reguleerida, lahendusi leida,» nentis Kilk. Ta lisas, et praktikas harva esinevate olukordade peale ei pruugi määrusi koostavad isikud tullagi.

Kindlalt saab seega üle 14-aastase isiku intiimsuhet enda õpetajaga pidada vaid ebaeetiliseks tegevuseks: «Ministeeriumi seisukoht saab üheselt olla, et sellist olukorda tuleb kindlasti taunida, et nii ei juhtuks.»

Kooli vastutus õpetaja ja õpilase intiimsuhte korral

Juhul, kui terve kool õpilase ja pedagoogi seksuaalsuhtest teadlik peaks olema, siis õppeasutuse sulgemine kahe inimese ebõige käitumise tõttu oleks juristi sõnul liiga äärmuslik samm.

Kilgi hinnangul tuleks nimetatud olukorras juhtkonna välja vahetamine kõne alla küll: «Kui ilmneb, et direktor on olukorrast pikemat aega teadnud, siis on selge, et ükski vallavanem või linnapea ei saa teda päris mõistlikuks inimeseks pidada.»

Ministeeriumi osa kooli juhtkonna vastutusele võtmisel saab seisneda vaid antavates soovitustes, kuna enamikul juhtudel kuuluvad koolid omavalitsusele, selgitas jurist.

Seega jääks nimetatud olukorras lõppotsus koolijuhtide edasise saatuse kohta vallavanema või linnapea teha.