/nginx/o/2015/08/21/4406555t1hd40e.jpg)
Lapsed istuvad, nina vastu helendavat ekraani. Tunnid lähevad, murelik lapsevanem püüab nutitahvlit käest võtta, järgneb draama… Tuttav olukord? Millal on õige hetk seada sisse digidieet? Kuidas teada, et laps veedab internetis liiga palju aega? Nõu annab pereterapeut Kätlin Konstabel.
Et lapsed on ninapidi nutiseadmetes olles alati rõõmsad ja tegevust tundub neil jaguvat, siis on vanematel tihti kiusatus nad sinna ka unustada. Paraku võib selle tulemusena jääda unarusse nii lapse üldine areng kui ka paljud oskused, milleta ei pruugi temast saada edukat ja õnnelikku täiskasvanut. Seetõttu ongi oluline, et vanemad oskaks aru saada, millal on laps nutiseadmete kasutamisega liiale läinud.
Millal tunda muret?
• Lapsel kaob võrgus ajataju, ta unustab süüa ja magada.
• Nutiseadmest eemal olles on laps vihane, masenduses, pinges või ärritunud.
• Laps vajab üha pikemat aega nutiseadmes olekuks või nõuab üha paremaid digividinaid.
• Reaalne elu hakkab kannatama – laps hakkab valetama internetisoleku aja kohta, koolis läheb kehvasti, halvenevad suhted lähedaste ja sõpradega
Mida ette võtta?
Pereterapeut soovitab reeglid kehtestada juba enne lapsele nutiseadme kätteandmist, siis on piirid selged ja paljud tülid jäävad olemata. Teiseks peaksid vanemad peeglisse vaatama, sest kahjuks näitavad nende endi digiharjumused pahatihti lastele halba eeskuju. Kui lapsevanemal on mingil põhjusel – näiteks töökohustuste tõttu – vaja palju arvutis olla, tuleks sellest lapsega rääkida. Üldiselt ei tasu lapsevanematel digimaailma puutuvaid teemasid karta, vaid võtta need lastega jutuks avatult ja uudishimulikult (mitte kurjalt, kriitiliselt) – nii tunnevad ka lapsed, et neile olulised teemad lähevad vanematele korda.
Kui lapsevanemad seavad paika nutiseadmete kasutamise reeglid, siis peavad need ka püsima. Nutiseadmed on ligitõmbavad ja seega nende reguleerimine ka heaks vanemlike oskustelakmuspaberiks.
Digidieedile?
Kui vanematel on tekkinud laste või ka enda nutiseadmete kasutuse puhul kahtlus, kas sellega mitte liiale pole mindud, võiks proovida puhkusel või koolivaheajal ette võtta digidieet – las laps proovib olla kolm ööpäeva ilma ühegi nutiseadmeta. Seda meetodit kasutavad maailmas ka kõik digisõltuvuskeskused. Kui 72-tunnine digidieet päädib närvilisuse või vihaga, tuleb probleemiga tõsiselt tegelema hakata. Aga võib-olla leiate hoopis, et selliseid dieete võiks ka tihemini ette võtta.