Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Harriet Toompere õpetab hetkes elama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Esme Kassak
Copy
Harriet Toompere seriaali «Unistuste agentuuri» Anne rollis.
Harriet Toompere seriaali «Unistuste agentuuri» Anne rollis. Foto: TV3

Osalemine teleseriaalis on pannud näitlejanna Harriet Toompere silmad särama. Teatri- ja teletöö erinevad paljuski, ent viimase puhul naudib põhjalikkusega harjunud Toompere võtetega kaasnevat saginat, võib lugeda oktoobrikuu Kodutohtri kaaneloost.

«Unistuste agentuuri» Anne rolli taga peitub naisterahvas, kes ise töö käigus niisamuti naudib pealinna avastamist uute külgede alt. Intervjuus Kodutohtrile jutustas Harriet Toompere erinevatest hetkedest, mis teda õnnelikuks teevad ja töös inspireerivad.

«Hetked, mil olen õnnelik, on need, mil tunnen, et saalisistujatele läheb korda see, mis toimub laval; kui tekib klapp lava ja saali vahel, kui saal rõkkab naerust või on pinevalt kuss; hetked, mil unustan ära, et see on teater ja et saalis on publik,» avaldas ta.

Niisamuti teevad Harriet Toompere õnnelikuks kolleegid ja etenduse ajal teatrimajas leviv kohvi, konjaki ja parfüümide kokteil. Talle meeldib ühtviisi ärevus ja paanika enne esietendust, aga seegi, kui etendus jääb ära. Seda viimast tunnet võrdleb sarmikas näitlejanna koolilapse rõõmuga ärajäänud tunni üle, pealegi tähendab see kahe vahva poisi emale vabanenud õhtut pere jaoks.

Toompere rääkis Kodutohtrile, et tema elu muutis suuresti ühest raamatust loetud mõte: «Otsige oma päevast lummavaid, rõõmsaid hetki. Pange neid tähele.» Soovitust järgides hakkaski ta neid otsima ja märkama: valgus, heli, kellegi öeldud sõna, kellegi nägu, värvid, laste koerused ja lõhnad, maitsed.

«Mu päev oli täis lummavaid hetki, kuigi tegelikult oli üks üsna tavaline päev. Siis sain aru, mis tähendab elada hetkes,» jagas Harriet Toompere saadud olulist õppetundi.

Tagasi üles