/nginx/o/2015/08/07/4357477t1h7031.jpg)
Uuemate uuringute põhjal on seksuaalfantaasiaid umbes 90 protsendil naistest ning sõltuvalt uuringust on neist kolmandikul või kahel kolmandikul vahel olnud seksuaalfantaasiad ka seoses pealesunnitud vahekorraga. Seksuaalrünnak on üks kõige kohutavamaid kuriteoliike. Miks on siis naisi, kes sellest fantaseerivad?
Üks hiljutine uuring tõi selles küsimuses selgust leiuga, et vägivaldsest seksist fantaseerivad rohkem erootiliselt avatumad ja seiklusjanulisemad naised, kes julgevad vabalt unistada sellistest seksuaalsetest kogemustest, mida nad päriselt kogeda ei taha, kirjutab Psychology Today.
Notre Dame’i ja Põhja-Texase ülikooli teadurid küsitlesid 355 eri rahvusest noort Ameerikas elavat naist, et välja selgitada, millised on naiste seksuaalfantaasiad. Naistelt küsiti, kas nad on kunagi fantaseerinud:
Teadlased jätsid meelega lähemalt selgitamata, mida tähendab selles kontekstis «sundimine» ja mida «vägistamine», et uuringus osalejad saaksid seda defineerida oma arusaama järgi. «Sundimisel» on vähem negatiivne varjund kui «vägistamisel».
Vanemaid ja uuemaid selgitusi
Aastakümneid tagasi arvasid psühholoogid, et unistused ja fantaasiad näitavad inimese alateadlikke soove, mistõttu usuti, et vägistamisfantaasiatega naised tahavad salamisi, et neid päriselt vägistatakse. Nüüd teatakse, et see on täiesti vale. Fantaasia ei näita tingimata inimese reaalseid soove.
Pikaajalises püsisuhtes on inimeste üheks kõige tavalisemaks seksuaalfantaasiaks seks kellegi teisega. Ka siis, kui suhe on väga õnnelik ja inimesel pole mingit soovi kellegi teisega magada. Paljud mehed unistavad, et saavad päästa kena neiu ohtlikust olukorrast, kuigi reaalselt pole neil mingit tahtmist tulle joosta.
Unistustes mängib suurt rolli mõni soov - näiteks väiksemast kehakaalust või uhkemast autost, kuid seksuaalfantaasiate puhul sellist seost ei ole.
Seega tuleb soovite elluviimise idee kõrvale jätta. Tänapäeva psühholoogid on leidnud, et naiste vägistamisega seotud seksuaalfantaasiatel on kolm peamist selgitust.
Seksuaalse süü vältimine. See on kõige levinum selgitus. Nimelt võib naine oma seksuaaliha tõttu tunda ärevust, süüd ja häbi. Kuidas saab naine nautida robustseid seksuaalfantaasiaid ilma neid ebameeldivaid tundeid tundmata? Ta lisab sinna juurde mõtte, et see on pealesunnitud. Nii ei ole naine seksi eest vastutav ja ta tunneb oma seksuaaliha pärast vähem stressi. «Mind sunniti. See ei olnud minu süü.»
Seksuaalne ihaldusväärsus. See selgitus peegeldab romantilise ilukirjanduse põhiideed, mis on eriti populaarne just naiste seas. Armastusromaanides on võimukas ja ohtlik mees peategelasest niivõrd kütkestatud, et ta peab selle naise endale saama ka siis, kui ta sunnib end naisele peale. Lõpuks naine taltsutab mehe, nad abielluvad ja saavad lapsi. Selle selgituse järgi on mõnel naisel niivõrd suur soov olla ihaldusväärne ja ahvatlev, et see kutsub esile vägistamisfantaasia. «Ma olen nii seksikas. Ma ajan mehed hulluks.»
Seksuaalne avatus. Kolmanda peamise selgituse järgi on naisi, kes naudivad seksi ilma ärevuse, süü või häbitundeta ning tunnevad seetõttu end väga vabalt ka fantaseerides. Seetõttu oskavad nad mängida erootiliste mõtetega, mis ületavad neid piire, mida nad päris elus kogeda ei taha. «See on fantaasia. Ma võin mõelda millest tahes.»
Tulemused
Varasemate uuringute tulemusi kinnitades leiti, et 62 protsenti uuringus osalenud naistest on fantaseerinud vähemalt ühest alljärgnevast kaheksast stsenaariumist:
Tähelepanuväärne on juba see, et naised fantaseerisid pigem «sundimisest» kui «vägistamisest». Tõenäoliselt seetõttu, et «vägistamisega» seostub rohkem vägivalda ja viga saamist.
Lisaks kõigele muule tuli uuringust välja, et 15 protsenti küsitluses osalenud tudengineiudest oli päriselt kannatanud seksuaalvägivalla all. Reaalse elu kogemuste ja fantaasiate vahel ei leitud aga mitte mingit seost, et otsest ega kaudset.
Vägistamisfantaasiate esinemissagedus oli väga erinev. Kõigi nende seas, kes olid unistanud, et mees neid endaga vahekorda sunniks, oli 33 protsenti naisi, kel esines selliseid fantaasiaid vähem kui korra aastas. 26 protsenti neist oli fantaseerinud pealesunnitud vahekorrast paar korda aastas, 11 protsenti iga nädal ning 9 protsenti vähemalt neli korda nädalas.
50 protsenti nendest naistest, kes olid fantaseerinud, et vahekorda sunniks neid teine naine, olid heteroseksuaalsed.
Milline selgitus on kõige kaalukam?
Vastupidiselt arusaamale, et naised kogevad vägistamisfantaasiad peamiselt süütunde tõttu («Mind sunniti. See ei olnud minu süü.»), leidsid teadlased, et see on hoopiski kõige vähem tõenäoline selgitus. Need naised, kes tunnevad seksi pärast suurt ärevust, süütunnet või hirmu, fantaseerivad vägistamisest äärmiselt harva.
Uued andmed toetasid kõige rohkem viimast selgitust, et vägistamisfantaasiaid esineb rohkem seksuaalselt avatud naistel («See on fantaasia. Ma võin mõelda millest tahes.»). Sellele järgnes kohe seksuaalse ihaldusväärsuse soov («Ma olen nii seksikas. Ma ajan mehed hulluks.»).
Kõige rohkem vägistamisfantaasiaid on naistel, kes aktsepteerivad oma seksuaalsust ja on seksuaalselt avatud. Neil on ka kõige rohkem fantaasiaid seoses üksmeelse seksiga, mis ei ole peale sunnitud. Lisaks selgus, et seksuaalfantaasiad mõjuvad neile võrreldes teiste naistega kõige erutavamalt.
Fantaasias on kõik lubatud ja miski pole vale. Mitte kõik ei saa sellest aru, aga mida avatumaks muutub ühiskond, seda enam fantaseeritakse ka olukordadest, kuhu päris elus ei soovita sattuda.
Naised, kes fantaseerivad vägistamisest, ei taha, et neid vägistataks. Nad hindavad ja naudivad oma seksuaalsust ning erootilised mõtted pakuvad neile naudingut.