:format(webp)/nginx/o/2014/05/26/3063150t1h9180.jpg)
Suvel peab päikeseliste ilmadega kindlasti kasutama päikesekreemi, et nahka kaitsta. Päikesekreemide kohta levib aga endiselt müüte, mis ei vasta tõele.
Viis levinud müüti päikesekreemide kohta, mis ei vasta tõele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. müüt: SPF-faktoriga meigist piisab näonahale
Mitmed BB-kreemid, jumestuskreemid ja meigialuskreemid sisaldavad SPF-faktorit ning naised arvavad, et sellest piisab nende näonaha päikese eest kaitsmiseks, kirjutab Good Housekeeping. Kuid tegelikkuses sisaldavad enamik meigitooteid väikest SPF-faktorit, mis ei kaitse piisavalt. Tuleb otsida sellist kreemi, mis on laia spektriga ehk kaitseb nii UVA-kiirte kui ka UVB-kiirte eest. Kui SPF-faktor on alla 30, siis tuleb kindlasti kasutada lisakreemi.
2. müüt: SPF-faktor 100 tähendab, et oled 100 protsenti kaitstud
Mitte ükski päikesekreem ei kaitse täielikult päikesepõletust tekitavate UVB-kiirte eest. SPF 30 kaitseb 97 protsenti, SPF 50 kaitseb 98 protsenti. Soovitatakse kasutada vähemalt SPF 30 faktoriga kaitsekreemi, aga kui su nahk on väga tundlik, siis veel suurema faktoriga. Päikesekreemiga ei tohi kindlasti koonerdada ja seda tuleb iga kahe tunni tagant uuesti panna.
3. müüt: päikesekreem võib suurendada melanoomiriski
Inimesed on hakanud millegi pärast muretsema, et päikesekreemi kasutamine hoopis suurendab nahavähi riski. Kuid see on müüt ja seda kinnitab hiljuti Austraalias tehtud uuring. Uuring kestis viis aastat ja sinna kaasati 1621 inimest: 812 inimest pidid kasutama laia spektriga päikesekreemi iga päev, ülejäänud 809 inimest jätkasid oma vanade harjumustega ehk kasutasid päikesekreemi 1-2 korda nädalas või üldse mitte. Pärast kümmet aastat selgus, et igapäevaselt päikesekreemi kasutavatel inimestel oli tekkinud melanoomi poole vähem.
4. müüt: kui veetsid lapsena palju aega päikese käes ilma päikesekreemita, siis on nahk juba kahjustunud
Austraalias tehtud uuringusse kaasati 25–75aastaseid inimesi, kes hakkasid kasutama päikesekreemi iga päev. Isegi kui nad varem ei kasutanud palju päikesekreemi, vähenes nahavähi saamise risk ikkagi tunduvalt. «See näitab, et kunagi pole liiga hilja alustada naha päikese eest kaitsmisega,» räägib uuringu autor Adele Green.
5. müüt: paljud naised on päikesekreemi vastu allergilised
Tatyana Shaw Oregoni teaduse- ja terviseülikoolist testis 11 inimest, kes olid veendunud, et nad on päikesekreemi vastu allergilised. Kuid ainult ühel neist tuvastati päris allergia. Kui nahk hakkab kipitama või sügelema kohe pärast kreemi pealepanemist, siis on tegu lihtsalt ärritusega: allergia lööb välja alles mõne aja pärast. Proovi erinevaid päikesekreeme, kuni leiad enda jaoks sobiva. Samuti võib küsida nõu nahaarstilt.