Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Inimkaubanduse ohvriks satuvad ka elukogenud naised

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Inimkaubanduse ohvreid on seinast seina ja nii naiste kui meeste seas.
Inimkaubanduse ohvreid on seinast seina ja nii naiste kui meeste seas. Foto: SCANPIX

Eestis inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamisega tegeleva MTÜ Living For Tomorrow juhataja Sirle Blumbergi sõnul eeldatakse üldjuhul, et välismaal satuvad seksiorjaks noored eluvõõrad tütarlapsed, kuid tegelikkuses leidub ohvreid ka kogenud naiste seas.

Inimkaubanduse ohvreid leidub tema sõnul ka kogenud naiste seas: «Nad on ise samuti hämmeldunud,  kuidas sai see minuga juhtuda.» Blumberg lisas, et üle 40- ja 50-aastased daamid on kindlaks sihtrühmaks.

Viimased piiluvad välismaiseid kuulutusi üldjuhul põhjusel, et Eestis kaotati töö ja järgmist kohta on väga pikalt otsitud. «Kui inimesel on lisaks veel laenud, siis tundub iga pakkumine päikesekiirena,» selgitas Blumberg vanema generatsiooni sattumist seksiärisse.

Blumberg arvas, et ilmselt ei oska tööotsijad tihti pakkumiste õigsuses ka kahelda: «Ehk ongi paljud nõus ilma lepinguta tööle minema, mõeldes, et midagi ikka teenin.»

Püüdes välja selgitada orjakaubanduse sihtrühma, on Blumberg pidanud tõdema, et ohvreid leidub seinast seina. Prostitutsiooniäris kaubitsetakse tema sõnul pigem naiste ja lastega, kuid tööorjusesse satub rohkem mehi.

Ohvrid tahavad teisi hoiatada

Blumbergi sõnul mõjutavad inimkaubitsemise juhtumitest teatamist meedias avaldatud lood. «Kui selleteemaline artikkel kuskil ilmub, siis tõuseb kohe ka kõnede arv nõustamisliinile.» Ta nentis, et siis on pigem tegemist juba ohvristaatuses isikutega, kes otsivad toimetulekuks abi.

Pigem helistavad tööorjusest pääsenud inimesed, kes kodumaal tagantjärele juhtunu üle mõtlema hakkavad: «Paljud kõned on suunatud teiste hoiatamiseks.»

Seksiorjusest päästab sageli kolmas isik

Prostitutsiooniärisse sattunud tüdrukud on vabaks pääsenud tänu politsei reididele, kuid on ka iseseisvalt põgenetud, mis on äärmiselt ohtlik, rääkis Blumberg. Samas tõdes ta, et ilmselt pole enamik ohvreid enda lugu ka avaldanud.

Paljudel kordadel on välismaal saadud abi kolmandatelt isikutelt ning leitud võimalus kodumaale hädasignaal saata. Blumbergi sõnul on lihtsam neil ohvritel, kes suudavad hädaolukorras pea selgena hoida.

Inimkaubitsejad sisendavad tihti naistele süütunnet ning hirmutavad ametivõimudega - Blumbergi sõnul tuleks sellises olukorras endale meelde tuletada, et mitte kellelgi ei ole õigust inimest müüa või osta.

Inimkaubanduse ohvrid vajavad ühiskonna toetust

Blumberg avaldas lootust, et kuriteo ohvrid leiaksid pääsemise korral julgust abi otsida ja väga oluliseks pidas ta psühholoogilist nõustamist. Samas on traumaatilist kogemust valus meenutada, mistõttu paljud otsustavad emotsioonid alla suruda.

Samuti kutsus Blumberg üles inimesi ja ühiskonda seksiorjusesse sattunud naiste vastu rohkem mõistmist välja näitama. «Väga tihti pillutakse prostitutsiooni puhul sõnu nagu vabatahtlikud ja nümfomaanid,» märkis ta kahetsusega.

Tagasi üles