Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

EKSPERIMENT: kuidas ära elada 15 euroga nädalas?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kuigi minu palk on Eesti keskmise kanti, tekib ikkagi iga kuu lõpus olukord, kus kapid on tühjad ja rahakotis ulub tuul. Olen juba harjunud piskuga majandama ja tavaliselt korjan endale köögikappi väikese varu, millega siis viimased nädal aega elatud saan. Sel kuul aga juhtus nii, et suvi ja puhkus võttis oma. Kuigi tavaliselt on leibkonnas rohkem inimesi (kaks last ja elukaaslane), olin sel nädalal kassiga kahekesi, mis tegi olukorra natuke lihtsamaks. Kodus olles polegi muret, midagi ikka leiab, küll aga on keeruline leida aega, et tööle lõuna kaasa valmistada. Selle nädala sisse jäi ka kaks päeva, kus ma (muidu kontoritöötajana) pidin asendama müüjat – päeva pikkuseks kümme tundi, kuhugi poodi selle aja jooksul minna ei saa.

Alustan eksperimendiga: pühapäeva õhtu

Avastan puhkuselt saabudes, et raha on suvefestivalidel kulunud üleliia ja palgapäevani jääva kümme päeva pean ma üle elama 15 euroga. Õhtul olen nii väsinud, et ei jaksa tekkinud olukorra peale mitte mõeldagi. Lähen poodi ja ostan esmatarbimiseks paki kiirnuudleid, lisaks ühe piima kohvi peale ja pudru keetmiseks, paki allahinnatud viinereid ja hapukoort. Hapukoor kulub alati ära, viineritest plaanin saada purgisupile liharaasukest. Olen küll laskunud vaidlustesse teemal «kiirnuudlid on ju kallimad kui tavaline makaron», aga kui oled kolmandat päeva magamata, kõht on tühi kui üksikul saarel elaval hundil ja jalatallad on suurest tantsimisest ümmargused, siis ei ole midagi paremat ülisoolasest kiirelt valmivast kõhutäiest.

Päeva kulu 3.35.

Esmaspäeva päästab tudengipõlve lemmikroog

Hommikukohvi kõrvale teen kapis inventuuri ja avastan, et olukord ei ole sugugi mitte lootusetu. Kuna olen loomult rott, siis on mul olemas nii kuivaineid kui ka konserve. Teel tööle helistab kolleeg, et minu kord on osta kohvi peale kondenspiima. Sellega saan hakkama, ent kuna kohvipadjad on ka otsakorral, pean tavapärase kolme tassi suure kohvi asemel piirduma üha väikesega. Lohutan ennast kotti jäänud kingituseks saadud kommikarbiga ja elan koriseva kõhu kuidagi üle.

Väntan rattaga koju ja käin Prismas, kus on kõige soodsama kilohinnaga banaanid. Õhtusöögiks valmistan oma tudengipõlve lemmikrooga – tatart viineritest tehtud kastmega, millele lisan aknalaualt ka ohtralt tilli. Kõht saab täis ja meel on hea.

Päeva kulutuseks seekord kaks pakki kondenspiima (2.78) ja Prisma arve 5.17, kus sees banaan, leib, jogurt, paprika, purgioad ja sidrun, et juua maitsvat ja tervislikku sidrunivett.

Teisipäev – sõpra tunned hädas

Kuna mul on osaliselt võimalik töötada kodust, seda täna ka teen. Nii saan hommikul juua suure tassi piimaga kohvi ja õhtust järele jäänud tatra lõunaks soojendada. Lõigun juurde külmkapivarudest hapukurki ja olen üsna rõõmus. Päraslõunal jõuan ka kontorisse, kotis kaasas osa eile ostetud banaanidest.

Õhtupoolikul kutsub sõbranna mind enda juurde grillipeole. Vabandan: kahjuks pole võimalik, sest mul pole raha, et midagi kaasa võtta – lubatakse vein ja burger välja teha, tulgu ma ainult kohale. Kuna takso jaoks ilmselgelt sel nädalal raha ei ole, saan esimest korda elus sõita Harjumaa liinidega. Edasi-tagasi piletid lähevad maksma 3.20, ent see-eest saan kõhu täis maitsvast veiselihaspihviga hamburgerist, muud head ja paremat sinna kõrvale ja vahele.

Kolmapäev: eksklusiivne väljaminek õlle näol

Õhtuks olen omadega nii surnud, et lähen Kaubamajja otsima kvaliteetset õlut, mis oleks mulle tuntud (et ei peaks pettuma), minu maitsele vastav ega maksaks üle 2.70. Leian sobiva joogi, mis koos pandiga läheb mulle maksma 2.55. Vahepeal abistan turiste hea Eesti õlle leidmisel – loodan, et mu soovitustest on neile kasu.

Kodus vaatab mulle vastu endiselt näljane kass – ostsin talle eelmisel nädalal suure koti kuivtoitu, aga millegipärast see ei maitse talle. Korraks tunnen süümepiinu, et oma viimase raha eest paari kassikonservi ei ostnud. Päeva kuluks jääbki 2.55.

Neljapäeval firmaroog!

Teine päev letis. Mul on kaasas banaanid ja jogurt ja kõht tühjaks ei lähegi. Küll aga tabab mind akuutne kohvipuudus – kuna asendan minu jaoks võõras poes, ei ole seal kohalikku kohvi. Kuskilt putkast ostmiseks puudub aga raha. Päeva jooksul astub läbi sõbranna, kes toob mulle kotitäie kassitoitu. Siinkohal karvase sõbra tänu!

Õhtuks olen omadega läbi, kuid leian siiski jaksu endale külalisi kutsuda ja valmistada oma firmarooga chilli con carne't. Lähevad käiku teisipäeval ostetud paprika, sügavkülma varutud hakkliha ja kodustest varudest tomatihoidised. Chilli tuleb üks parimaid, mis ma teinud olen – pean seda oma mugavustoiduks, mis täidab kõhtu, rõõmustab meeli ja ninasõõrmeid ning seda on täielikult võimalik valmistada mustade päevade varudest. Ise ma neljapäeval poodi ei lähegi – raha on otsas ja edasi tuleb loota kodustele varudele.

Reede: päästvad banaanid

Hommikul soojendan endale eilset chilli't ja pakin asjad, sest pärastlõunal ootab ees järgmisele suveüritusele sõit. Vahepeal läheb üsna kiireks ja jooksu pealt söön mõned banaanid, õnneks Lõuna-Eestisse saan tuttavate autoga.

Leigo järvemuusika kontserdid mööduvad oma tuntud headuses, vahepeal pistan põske mõned kaasa võetud pähklid ja vabatahtlikuna abis olnud sõber annetab mulle mõned vorstikesed oma portsust. Magan telgis, seega ei kulu ka sellele midagi.

Nädalavahetus: ema ja vanaema varude kallale

Laupäeval sõidan külla emale, kelle juures suvitavad ka mu lapsed. Pühapäeval käin korraks vanaema juurest läbi, kes tasuks aia kordategemise eest kostitab mind suure potitäie hernesupiga, mida purgiga ka linna kaasa võtan.

Elukaaslane tuleb mulle järele ja sõidu ajal vaatame pingsalt bensiininäidikut – kas veab linnani välja või mitte. Tavapäraseks saanud Statoili kohvist ja kabanossist peame sedapuhku loobuma.

Esmaspäev – viimane pingutus!

Esmaspäev algab nukralt. Kodus pole tilkagi piima ja musta kohvi mina juua ei suuda. Viime ära taara ja saame selle raha eest osta töö juurde uued kohvipadjad. Edasi jääme nukra näoga ja tühja kõhuga palgapäeva ootama.

Töölt koju jõudes soojendan vanaemalt saadud hernesuppi, söön kõrvale võileiba ja lähen magama. Palk peaks laekuma homme. Selle ootuses lähen magama kell 19 – ehk jõuab palgapäev nii kiiremini kohale!

Kulud kokku:

  • Transport 3.20
  • Hapukoor 0.67
  • Piim 0.47
  • Kiirnuudlid 0.19
  • Viinerid 1.95
  • Sibul 0.07
  • Kondenspiim suhkruga 2.78
  • Banaan 1.23
  • Rukkileib 0.69
  • Vaniljejoogijogurt 1.15
  • Sidrun 0.37
  • Paprika 0.68
  • Purgioad 1.05
  • Käsitööõlu 2.55

​KOKKU: 17.05

Vaata ka Liisi firmaroa retsepti ning proovi maitsev roog ise järele!

Tagasi üles