Välisriigi tööpakkumisse tuleb suhtuda sama kriitiliselt kui kohalikku

Välisriigis orjatööle rakendatud inimesed ei ole tavaliselt töölepingut kodumaal üle kontrollinud. Foto: SCANPIX

MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg peab oluliseks, et välisriigis tööd otsivad inimesed hindaksid tööpakkumisi sama pilguga kui kodumaiseid kuulutusi.

Õhtuleht kirjutas hiljuti loo Eesti neiust, kes Londonis seksiorjaks sattus. Inimkaubitsemisega kokku puutunud Blumberg sõnas, et taolise ränga ärakasutamise ohvrid ei ole tavaliselt töölepingut sõlminud Eestis.

Ennekõike tuleb kontrollida välismaise firma tausta

Blumberg rõhutas, et enne, kui välismaisele töökuulutusele vastata, tuleb alati esmajärjekorras uurida firma tausta. Inglismaa kuulutuste puhul saab ettevõtte olemasolu kontrollida ühtsest Euroopa firmade andmebaasist. Ta lisas, et jälgida tuleks ka tööpakkujate maksuvõlgu.

Välisriigi tööpakkujalt tuleks küsida lepingu koopiat ja lasta see asjatundjatel üle vaadata, soovitas Blumberg. MTÜ Living for Tomorrow pakub dokumentide kontrollimiseks juristi abi, samuti kasutatakse taustauuringuks riiklike andmebaase ja saatkondade abi.

Tihti õnnestub just dokumentide abil välja selgitada, kas tegu on korrektse pakkumisega. Paljud MTÜ Living for Tomorrow'ni jõudnud töölepingud on näiteks inimese jaoks pigem kahjuliku sisuga või puudub dokumendis isegi pakutava ameti nimetus.

Teinekord ei saa tööotsija lepingu sisust näiteks keelebarjääri tõttu iseseisvalt aru või jäävad mõned pisiasjad märkamata, selgitas Blumberg. Tema sõnul ei saa seda inimestele aga ette heita.

Üldjuhul siiski ei saadeta tööotsijale tutvumiseks lepingut ja allkirjastatakse see alles välisriigis. Blumberg soovitab sel juhul kaaluda, mis põhjused on värbajal dokumendi varjamiseks.

Välismaal tööd valides tuleks tema sõnul end panna olukorda, kui otsitakse tööd kodumaal. «Kui inimene läheks tööle Eestisse, siis tõenäoliselt tahaks ta töötada töölepinguga, loeks seda ja märkaks nüansse.»

Blumberg lisas, et hea oleks, kui tööandja või vahendajaga saab enne lepingu sõlmimist suhelda, kuid internetis msn-i ja skype teel läbirääkijaid ta ei usaldaks.

Äärmuslikult ei pea kõiki välismaised kuulutusi kartma, kuid juhtumeid, kus on satutud orjatöö peale või prostituudiks, oleks Blumbergi arvates saanud ära hoida. Samas ei süüdista ta ohvreid: «Rõhutan, et mitte ühelgi inimesel ei ole õigust teist ära kasutada.»

Orjatöö pakkujad kasutavad ära inimeste nõrkusi

Blumbergi sõnul võivad inimesed sattuda orjatööle, kuna pakkujad oskavad väga edukalt manipuleerida ja kasutatakse ära haavatavust. Näiteks toob ta tööpuuduse, mille tõttu võivad inimkaubitsejad Eestit ilmselt heaks sihtriigiks pidada.

Samuti peab ta võimalikus, et kuna Eesti oli pikka aega suletud riik, siis inimestel ei ole veel piisavalt kogemusi välisriikidega. «Me arvame, et kui läheme ühte või teise riiki, siis seal on kindlasti kõik parem kui siin Eestis.»

Blumberg leidis, et inimesed võtavad kinni igast õlekõrrest ja seda ei saa neile rasketel aegadel ette heita.