Psühholoog: vägivalda ei saa parandada, seda saab vaid lõpetada!

Foto: SCANPIX

Postimehe naisteportaalile rääkisid oma katsumuserohketest vaimselt vägivaldsetest suhetest loo kolm naist. Nende juhtumeid kommenteerib naiste kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik, kes ütleb, et vaimset vägivalda võib olla raske ära tunda, kuid selle põhiliseks indikaatoriks on kannatanu enesetunne.

«Vaimne vägivald (ka emotsionaalne, psühholoogiline vägivald) on pikaajaline ja  naise psüühikat tõsiselt mõjutav vägivalla liik. See algab tihti liialdatud hoolitsusega naise suhtes, keegi ei tohi «minu tüdrukut» vaadata ega temaga suhelda. Mees tuleb tööle vastu, kontrollib naise suhtlemist ja «hoiab» teda halbade asjade eest. Suhte alguses on see ju ahvatlev, sest mees nii väga hoolib ja armastab... Tasapisi hakkab see kontroll naist ahistama, mees mängib solvunut, et tema lähedusest enam ei jätku, ja naine ongi allutatud.

Vaimne vägivald võib esineda omaette ja mitte minna füüsiliseks. Mõni naine väidab, et mees lõhub vaid vahel asju, aga teda ei löö. Naise löömiseni on siit vaid üks samm, samas ei saa kinnitada, et see peaks nii juhtuma. Vaimset vägivalda süvendab veel sõltuvus, olgu see siis alkoholism, mängurlus või mõni muu riskikäitumine.

Vahel aetakse segi kaks mõistet: peretüli ja perevägivald. Tülisid on igas peres, need arutatakse-vaieldakse läbi ja minnakse koos edasi. Perevägivald on pidev ja tahtlik sõnaline või ka mittesõnaline rünnak partneri vastu, see kahjustab enesetunnet ja eneseväärikust. Vaimse vägivalla põhiline indikaator on kannatanu enesetunne. Kuna ta saab pidevalt etteheiteid, püüab naine aina korralikum olla, aga ka see ei aita. Mida rohkem naine kannatab, seda hullemaks võib olukord minna. Iseloomulik on ka see, et kannatav pool ei ole vägivallas süüdi, kuid naine võib hakata oma arusaamistes kahtlema. Kooselu on kahe inimese vabatahtlik ühendus. Kumbki pool ei pea olema allutatud teisele, nad peavad austama teineteise soove ja vajadusi ja nendega arvestama. Kui naist allasuruv või  alandav käitumine kestab aastaid, kaotab naine jõu ja julguse lahkumisest isegi mõelda.

Vägivalda ei saa parandada ega lepitada, seda saab vaid lõpetada. Naine saab lahkuda ja mees, kui ta saab oma käitumisest aru, saab oma suhtumist muuta. Vägivalla puhul kokkulepped ei toimi, siin on vaja põhjalikku muutust suhetes ja spetsialistide abi.»

KUST SAADA ABI?

Ülle Kalvik: «Eestis on 13 naiste varjupaika, kust on võimalik saada abi ja vajaduse korral majutust. Nendes töötavad vastava ettevalmistuse saanud inimesed, kes aitavad vägivaldset suhet lõpetada. Vaimne vägivald viib naise enesehinnangu nii madalale, et ta hakkabki end süüdi tundma, ja sellisest seisundist üksi välja tulla on peaaegu võimatu.

Informatsiooni naiste varjupaikade kohta saab ka näiteks www.naisteabi.ee, rakendatud on nõuandetelefon 1492. Abi võib saada ka politseist 112.

Abi oma olukorra hindamiseks ja väljapääsu leidmiseks võib leida ka kirjandusest. Paljud meie poole pöördunutest on lugenud teemakohaseid raamatuid ja ära tundnud oma suhte olemuse.»