Rannavalve ülesandeks on ohtlikuks kujuneda võivate olukordade ettenägemine ja nende ärahoidmine. Kuna soojema ilmaga on rannas sõltumata nädalapäevast rahvast palju, siis on alati suur abi teistest rannalistest, kes samuti märkavad abivajajaid ja annavad neist teada. G4S Eesti rannavalvuri ja Stroomi ranna ühe vanema Iiris Embrichi sõnul on inimesed aasta-aastalt hakanud üha enam kaaskodanikke märkama ja vajadusel abi kutsuma, kirjutab Juled hoolida.
«Seda saab võrrelda omamoodi naabrivalvega ja see rõõmustab. Pirita rannas oli eelmisel aastal juhtum, kus üks naisterahvas andis teada mehest, kellel hakkas paha. Kui meie temani jõudsime, polnud pealtnäha midagi aru saada, aga kuna kaasrannaline oli pikemat aega märganud mehe kummalist käitumist ja oskas sellele viidata, saime talle aegsasti abi kutsuda. Selgus, et sel meesterahval oli infarktieelne seisund,» meenutab Iiris üht õnnelikult lõppenud terviseriket, kus hullem sai ära hoitud just tänu rannakaaslase tähelepanelikkusele.
Käepael kiirendab lapse leidmist
Palju on Iirise hinnangul kasu ka rannas jagatavatest käepaeltest, mida osatakse üha enam küsida ja tänu millele suudetakse suuremas rannas üksteise silmist kaotanud vanema ja lapse kiiremini kokku viia. «Möödunud suvel viisime palavamatel päevadel kokku umbes üheksa last ja vanemat, kuid ma arvan, et osad juhtumid meieni ei jõudnudki, kuna hoolivad kaaskodanikud aitasid ise juba neid lapsi tänu infole käepaelal,» räägib Iiris.