Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Märke, et laps valetab sulle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Psühholoog Adrian Furnham on kindlaks teinud mitu erinevat märki, mis viitavad sellele, et vestluskaaslane pole sinuga aus. Mõned neist märkidest kehtivad ka laste ja teismeliste puhul.

Oluline on meeles pidada seda, et kuigi lapsega vesteldes võid täheldada mõnda järgmistest märkidest, ei viita see kohe sellele, et laps valetab. Võib-olla on asi selles, et laps on ebakindel või kahtleb milleski. Teatud väidete kinnitamiseks võib vaja olla lisainformatsiooni või lausa pealtnägijaid, kirjutab Psychology Today.

Järgnevad märgid võivad viidata, et laps valetab või mingi jututeema muudab teda ebakindlaks.

  • Küsimuse ja vastuse vahel on pikk mõttepaus

Sellele tasuks tähelepanu pöörata näiteks siis, kui esitad lapsele või teismelisele otsekohese ja lühikese küsimuse, näiteks: «Kas sa käisid eile koolis?» Kui tal kulub aega, et su küsimusele vastata või kui tundub, et ta üritab välja mõelda «õiget» vastust, siis võib asi olla selles, et ta varjab midagi.

  • Jututeema muutmine või tähelepanu mujale juhtimine

Kui laps annab olulisele ja otsekohesele küsimusele vastuse, mis pole antud küsimusega üldse seotud, siis võib-olla üritab ta seda jututeemat vältida.

  • Keskmisest kõrgem hääletoon

Inimeste hääletoon kipub tõusma (eriti lause lõpus) siis, kui jututeema tekitab neis ebakindlust, ärevust või hirmu. Hääletoon võib muutuda ka valetades või kui jututeema tekitab ebamugavust.

  • Vaikuse ja pauside vältimine, keskmisest kiiremini rääkimine

Kui laps vastab küsimusele väga kiiresti ja pause tegemata, samas kui kiire kõneviis pole temale omane, siis võib asi olla selles, et ta üritab väga veenev olla. Ta pelgab, et kui ta teeks pausi või vaikiks, siis saaks lapsevanem aru, et ta valetab.

  • Kokutamine, kuigi tavaliselt ta seda ei tee

Kui laps hakkab tähelepanu keskpunktis olles kokutama, siis on ta ilmselt närviline, eneseteadlik või valmis kaitsepositsioonile asuma. Võimalik, et tal tekib kiusatus ka valetada.

  • Silmside ja silmade liikumine

Silmside vältimine võib viidata sellele, et vestluskaaslane pole aus või ta ei soovi oma sõnade eest vastutust võtta. Võib-olla oled kuulnud mõnd tuttavat ütlemas, et ta ei usalda inimest, kes ei suuda talle silma vaadata. Selles lauses on kindlasti omajagu tõde. Lisaks tasuks jälgida seda, kas vestluskaaslane vaatab pigem maha kui sulle silma. Mahavaatamine võib väljendada ujedust, kurbust või süütunnet.

  • Füüsiline distants ja barjäärid

Kui räägid noore inimesega mõnel olulisel teemal, jälgi, kas tal on käed rinnal risti, kuidas asetsevad ta jalad, kas ta keha on suunatud sinu poole või pigem eemale, kas ta hoiab mõnda eset teie vahel. Võib-olla seisab ta mõne mööblieseme taga, mis tekitab teie vahele barjääri. Sellised mitteverbaalsed asjad ei pruugi viidata valetamisele, aga kindlasti väljendavad need emotsionaalset distantsi ja seda, et laps pole kuigi avatud. 

Tagasi üles