3. Naine muudab oma välimust
Välimuse muutmine viitab tavaliselt sellele, et naise sees toimuvad mingisugused muutused. «Ma varjasin end oma elu eest,» sõnas üks naine. «Ma ei hoolitsenud enam oma juuste eest, lõpetasin meikimise ja ehete kandmise, sest ma ei suutnud pärast viimast last lisakilodest lahti saada. Olin siis 33-aastane.»
Aja maha võtmine võib olla just see, mis aitab sul oma eluga edasi liikuda ja õpetab, kuidas saaksid end oma nahas hästi tunda. «See võttis aega, aga nüüdseks olen sellest üle saanud,» jätkas sama naine. «Ma mõistsin, et heaks emaks ja abikaasaks olemiseks ei pea ma välja nägema nagu Barbie-nukk. Ja oluline polnud ka see, millises suuruses rõivaid ma kannan.»
4. Juuksed võivad muutuda naise kinnisideeks
Võib-olla laseb naine juuksed lühikeseks lõigata, võib-olla hoopis kahetseb seda, et pole neid kunagi pikemaks kasvatanud. Minu abikaasal on hetkel samalaadne probleem, aga kui mina üritan teha oma juustega midagi, mis näeks popp ja noortepärane välja, üritab tema leppida sellega, et peagi on ta kiilaspea.
5. Naine võib endisest rohkem tähelepanu pöörata beebidele
Osaliselt on mu kriis tingitud ka sellest, et mu viljakus hakkab iga aastaga hääbuma. Mul on sellele raske mõelda. Ma kardan seda. Ma kardan olla üksi oma kodus ilma lasteta. Ma kardan, et kui mul pole lapsi, kelle eest enam hoolitseda, siis ma muutun väga isekaks. Ma kardan isegi seda, et ilma lasteta kaotab mu elu tähenduse.
Ma arvan, et paljudel naistel tekib kahekümnendate eluaastate lõpus küsimus, kas peaks veel ühe lapse saama. «Mida lähemale ma jõuan neljakümnele, seda kiiremini elu läheb ja mul on tunne, et seda kiirust ei saa enam ise reguleerida,» kurtis üks ema ja lisas, et «vanemaealise emana» on tal raske mõelda, et ta ei pruugi enam lapsi saada. «Neljakümnes eluaasta on kuidagi hirmutav, hirmutavam kui kõik eelmised. Aeg on muutunud keerulisemaks, kuid samas väärtuslikumaks, eriti kui mõtlen oma lastele ja perele.»