/nginx/o/2013/07/26/1921760t1heeab.jpg)
Illinoisi ülikooli teadlased tegid huvitava avastuse, mis teeb kindlasti heameelt neile, kes on pere kõige nooremad lapsed.
Kuidas võib sind mõjutada see, mitmenda lapsena sa sündisid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased viisid läbi katseid, milles osales 377 000 keskkooliealist õpilast ja selgus, et perekonna vanemate laste tulemused olid nooremate laste omadest vaid natukene paremad, kuigi eelnevalt on palju räägitud sellest, et vanemad lapsed on intelligentsemad kui nooremad, kirjutab Woman's Day.
Lisaks sellele jõudsid teadlased järeldusele, et isikuomadused, mida varemalt on seostatud sünnijärjekorraga, ei pruugi üldse eksisteerida. Iseloomuga seonduvad stereotüübid, millest kunagi rääkis psühholoog Alfred Adler, eeldasid, et pere vanim laps on alati juhirollis, keskmine laps on rahulik läbirääkija ja pere noorim laps on see, kes alati viriseb ning on kõige saamatum. Ent värskelt läbi viidud uuring näitas, et see ei pruugi sugugi nii olla.
Professor Brent Roberts, kes oli Illinoisi ülikoolis tehtud uuringu juhiks, sõnas, et statistiliselt ei oma mingit tähtsust see, kui sarnased või erinevad on peres kasvavate laste isikuomadused.