Kas oled kunagi näiteks Facebookis märganud, et mõni tuttav kirjutab oma seinal: «Läksin poodi ja jätsin lapsed issiga koju. Juba tunnen neist puudust!»? Sellised postitused võivad ebakindlaid vanemaid panna mõtlema, et neil on ehk midagi viga, et nemad oma lastest kogu aeg puudust ei tunne. Tegelikult pole selles midagi imelikku. Kui ema on päevad läbi lapsega koos, siis vahelduseks on väga mõnus üksi välja minna. Koju tulles ootavad sind ees väikesed käekesed, mis soovivad üle kõige sind kallistada.
5. Perekonnad on erinevad
Üksikvanematele tuleb vahel meelde tuletada, et pere ei pea olema tingimata selline, kus on ema ja isa ning kaks last. Peremudeleid on väga erinevaid. Üksikvanemad pelgavad, et nende laps võib millestki puudu jääda, aga kui sa annad endast parima, et last kasvatada ja armastada, siis ei tasu liigselt muretseda. Perekond on perekond, hoolimata sellest, kes iga päev ühe katuse all elavad.
Üksikvanemad unustavad ära ka selle, et igat hetke peaks nautima. Nad on sageli enda peale pahased, et suhtest ei saanud asja ja peavad üksinda olema lapsele kahe vanema eest. Üksikema võib sageli tunda hirmu, et mis juhtub siis, kui tema satub paanikasse? Kes teda asendab? Üksikemadele tuleks meelde tuletada, et neist piisab lapsele. Nad ei pea pidevalt muretsema sellepärast, mis juhtub siis, kui... Kindlasti on sinu elus veel inimesi, kes sind lapse kasvatamisel toetavad.
Seda tuleks öelda kõigile lapsevanematele. Midagi enamat polegi tarvis. Ainult need neli sõna. Sest kuigi inimesed ise võivad kahelda, kas nad on piisavalt head lapsevanemad, saavad nad hästi hakkama. Ja seda tuleks tunnustada.