Allergiat saab ravida mitmel moel

Nõelravi. Foto: SCANPIX

Toiduallergiast pääsemiseks on mitmeid võimalusi, kirjutab Anu Viita-Neuhaus ajakirja Üks oktoobri/novembrinumbris.

Nõelravi. Hiina teooria järgi võib nõelravist koos taimsete ravivahenditega kasu olla iga haiguse puhul. Skeptikud ütlevad, et Lääne ja hiina meditsiinis on nii palju erinevusi ja meil kasutatav on modifitseeritud. Kuid tõde on see, et nõelravi on seotud mõjuga endorfiinidele: need on looduslikud valuvaigistavad ühendid, mida organism ise toodab.

Seetõttu on väidetud, et astma puhul võib olla nõelravist suurt abi, kuna närvidel on sümptomite tekkimisel suur osa. Mõni ütleb, et Hiinas on tähtsal kohal qi ehk eluenergia tunnetamine, kui Lääne meditsiinis ei pöörata sellele tähelepanu, mistõttu suudab nõelravi vaid suurendada inimese heaolutunnet, mitte nii väga ravida. Samas tuleb positiivne enesetunne ja hoiak iga haiguse juures kasuks.

Homöopaatia. «Sarnane ravib sarnast» põhimõte rakendub looduslikke aineid ja komponente kasutades. Vähem on rohkem tähendab seda, et ravimi põhikomponenti on vees oluliselt lahjendatud. Homöopaatia võtab arvesse kõiki sümptomeid ja tunnusjooni, sest inimene on tervik. Teaduskatsed kinnitavad, et homöopaatiast on kasu eelkõige heinapalaviku ja õietolmuastma puhul.

Lääne ja Ida taimsed ravivahendid. Herbameditsiinis usutakse, et parimat tulemust on võimalik saavutada ravimainete taimesegudega. Loomulikult tuleb konsulteerida arstiga, kuid siiski on hulk looduslike abilisi, millest võib allergia puhul kasu olla (Hiina ravimtaimeteed, ajurveda meditsiin, omega 3 õlid jne).

Lõõgastumist soodustavad teraapiad. Rahulik ja lõõgastunud olek tuleb tervisele kasuks, seetõttu soovitatakse tervise parandamiseks lõõgastusharjutusi, enesehüpnoosi, joogat, massaaži, aroomiteraapiat, psühhoanalüüsi jms.

Eelkõige just seepärast, et need rajanevad vaimsel praktikal ja on individuaalsed, seega enesega seotud, mitte nii väga teistest lähtuv. Õigesti hingamine on oluline märksõna, mis tähendab, et siin töötavad rinnakorv ja diafragma. Katsetamise kunst.

Toit tuleb appi

Toiduallergia puhul räägitakse ka välistamis- ja diagnostilistest dieetidest, mis mõeldud toidutundlikkuse või astma vähendamiseks. Viimasel juhul on tegemist tervisliku dieediga, mida propageeritakse ka võitluseks vähi ja südamehaigustega.

Selle põhielemendid on:

värsked puuviljad – tagavad kopsude parema funktsioneerimise. Hingamisteedele on eriti head õunad (C-vitamiin) ja beetakaroteen (apelsin, sidrun, mango, aprikoosid);
porgandid – antioksüdant beetakaroteen hoiab ära hingamisteede põletikku;
värsked rohelised aedviljad – sisaldavad C-vitamiinile ja magneesiumile lisaks beetakaroteeni (spargelkapsas, lehtkapsas, tumeroheline peakapsas, herned, petersell, kabatsokk);
tomatid – sisaldavad C-vitamiini ja beetakaroteeni, lisaks antioksüdant lükopeeni;
päevalilleseemned – parim looduslik E-vitamiini allikas;
mineraalid – tsink, mangaan, seleen, magneesium (tsingiallikad on liha, karbid, austrid, munakollane, pähklid, läätsed, oad; magneesiumi saab rohelisest köögiviljast, sardiinidest, maapähklist, sarapuupähklist, kreeka pähklist, läätsedest, kalast, piimast, juustust, banaanidest; seleenirikkad on kala ja liha, mangaani sisaldavad munad, piim, roheliste lehtedega aedvili, täisteratooted, tee, läätsed).

Sõltumata allergeenist, tuleb toiduallergia puhul kasuks, kui piirata lihasöömist (tarbi kord nädalas või harvem, eriti punast liha, maksa ja rupskeid) ja soolatarbimist (mõjutab hingamisteede lihaseid, pannes need kokku tõmbama – selles osas on mehed tundlikumad kui naised).

Need on lihtsad soovitused, millega on võimalik allergia- ja astmaohtu vähendada. Mõlemad on ju salakavalad tõved, mis võivad meid tabada ükskõik mis vanuses.

* Artikli valmimisel on kasutatud Linda Gamlini «Allergia käsiraamatut» (Pegasus, 2009) ja Ille Grün-Otsa «Kui toit teeb lapse haigeks» (Pegasus, 2009).