/nginx/o/2015/04/21/3987575t1h1a61.jpg)
Arvatakse, et need, kes abiellumisega ei kiirusta ja abielluvad pigem hiljem kui varem, jäävad pikemaks ajaks kokku. Ent Utah ülikooli sotsioloog Nicholas Wolfinger tegi kindlaks, et abielu edasilükkamine võib hoopis lõppeda lahutusega.
Millal võib lahutuse tõenäosus kõige suurem olla?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wolfinger analüüsis vahemikus 2006-2010 kogutud andmeid ja tuvastas, et paarid, kes on abiellumisega viivitanud, on kiiremini lahku läinud kui need, kes on pigem noores eas abiellunud, kirjutab Jezebel.
Andmetest selgus omapärane tõsiasi: 20-aastaste abiellujate seas oli lahutuse tõenäosus 50 protsenti ja iga aastaga see tõenäosus kahanes, aga seda ainult kuni 32. eluaastani. Wolfinger avastas, et lahutuse tõenäosus hakkas pärast 32. eluaastat uuesti kasvama.
«See on oluline muutus. Minu teada on see üsna hiljutine nähtus, et üle 30-aastaste abielud lõppevad tõenäoliselt lahutusega. See trend on viimase 20 aasta jooksul aeglaselt muudkui tõusnud,» märkis Wolfinger.
Kuigi pole teada, miks see nii on, pakkus Wolfinger, et asi võib olla vales partneri valikus. Teisisõnu: kui inimene on abiellumisega nii kaua oodanud, siis võib juhtuda, et ta ise pole abieluks sobilik või pole partner sobilik. Wolfinger ei osanud selgitada, miks on see trend tõusnud.