/nginx/o/2011/12/05/864372t1he805.jpg)
Võib-olla oled mõelnud pakkida kohver ja minna täiesti üksi mõneks ajaks reisima. Enne seda tuleb aga mõnda asja endale teadvustada.
Kuus asja, mida keegi ei räägi üksi reisimise kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuus naist, kes on käinud täiesti üksi reisimas, jagavad Women's Health Magazine'is oma kogemust ja räägivad, mida nad sellest õppisid:
Inimesed sekkuvad sinu asjadesse
«Iga kord kui läksin kuhugi välja sööma või olin baaris, tuli minu juurde mingi mees ja hakkas rääkima, kui üksik ta on. Ta pidas ka mind üksikuks. Vahel pöörduti minu poole murelikult ja küsiti, kas mu sõbrad hülgasid mind või miks ma otsustasin üksi reisile minna. Mõnikord oli tore kellegagi suhelda, aga sellised pärimised ajasid närvi,» räägib Annie Davalle.
Sa tõenäoliselt teed asju, mida pole kunagi ette kujutanud, et võiksid üksi teha
«Kohe pärast töölt äratulekut läksin ma üksi Berliini ja Prahasse reisima. See oli esimene kord, kui sõitsin teisele kontinendile ilma teisteta. Ma sõitsin rongiga Berliinist Prahasse ja otsustasin seal veeta päeva. Lõpuks suutsin ära eksida ja jäin maha rongist, mis mind oleks Berliini tagasi viinud. Kuna rohkem ronge ei läinud ja hotelliks mul raha polnud, siis ma otsustasin terve öö lihtsalt linna peal kõndida. Käisin erinevates baarides, avastasin linna ja lõpuks jäin koidikul mõneks tunniks kohalikku parki magama. Kell kaheksa hommikul sain rongi peale. Olin küll rampväsinud, aga see oli parim reisiseiklus, mis mul kunagi olnud on!» muljetab Sandra Roldan.
Sul on teistmoodi lõbus kui sõpradega koos olles
«Kui olin 25-aastane, olin elanud kolm aastat New Yorgis ja olin endaga täiesti läbi. Sellel perioodil oli liiga palju stressi ja töötamist, liiga palju halbu kohtinguid, liiga palju joodud veinipudelid. Tundsin, et pean linnast lahkuma ja ennast rohkem avastama, seega otsustasin sõita üksi New Mexicosse. Nädala jooksul käisin mägedes matkamas, ujusin järvedes, nägin palju kunsti, sõin häid toite, sain peaaegu maolt hammustada, tegin alkoholist pausi ja kohtasin endast palju nooremat meest, kes aitas mul jälle õnnelikuks saada. See oli väga lõbus reis ja hoopis teistsugune kogemus kui sõpradega reisimine,» meenutab Lisa Chudnofsky.
Kohvri tassimine on raske
«Kui ma läksin aastaid tagasi üksi reisile, siis ma ei teadnud enne, kui raske saab olema üksi kohvri tassimine. Keegi ei aidanud mind ja pidin kõik asjad üksi lennukile ning sealt maha saama. Kui ma järgmine kord üksi reisile lähen, siis pakin kindlasti vähem asju kaasa!» räägib Christina Heiser.
Üksi olemine ei ole nii hirmus, kui arvatakse
«Ma arvan, et üksi olles õpid ennast rohkem armastama. Ma ei suutnud varem isegi üksi kinno või sööma minna. Üksi reisides ei teadnud ma mitte kedagi ja pidin iseenda peale lootma jääma. Lõpuks muutus üksi olemine mõnusaks, see on väga lõõgastav ja pakub palju seiklusi. Lisaks kohtasin ma reisi ajal uusi tuttavaid,» muljetab Christina Belin.
Sa hakkad ette kujutama, et kõik vahivad sind
«Sa hakkad tõenäoliselt muretsema, et inimesed ümberringi imestavad, miks sa üksi oled. Reisi viimasel päeval käisin rannarestoranis söömas. Jõin kokteili ja lugesin raamatut ning muidu oli hea olla, aga tundus, et teised inimesed vaatavad mind imelikult. Kuigi tegelikult olin ise paranoiline ja kõik oli hästi,» meenutab Jen Ator.