Kolm põhjust, miks teised sind aeg-ajalt närvi ajavad

Foto: SCANPIX

Vahel võib juhtuda, et teised inimesed – näiteks sõbrad, pereliikmed või kolleegid – ajavad meid endast välja. Psühholoogide hinnangul saab sellistel puhkudel teise inimese käitumist iseloomustada kolme võimaliku selgitusega.

1. Teadmatus

Oletame, et sul on mõni sõbranna, kes jääb pidevalt hiljaks või muudab viimasel minutil plaane. See, et sõbranna käitumine ajab sind närvi, pole tingitud millestki muust, kui sellest, et ta pole teadlik, et sind võib hilinemine ärritada. Kui sa väljendad oma tundeid kindlalt ja annad talle märku, et sulle ei meeldi oodata või alalõpmata plaane muuta, siis tõenäoliselt oled tõstnud tema teadlikkust.

Kui sõbranna hoolib sinu tunnetest ja tahab, et sa end hästi tunneksid, siis loodetavasti muudab ta oma käitumist. Seega – teadlikkuse puudumise korral tuleks oma tundeid selgelt väljendada. Kui sa ei ütle, et sind häirib selline käitumine, siis ei tasu loota, et sõbranna end ise muudab. Ta lihtsalt pole teadlik, et tema käitumine võib kellelegi närvidele käia.

2. Hoolimatus

Aeg-ajalt puutud ilmselt kokku inimestega, keda ei huvita üldse see, kas teine inimene on õnnelik või mitte. Ta võib väita, et ta muudab ennast, aga reaalselt ei juhtu seda kunagi. See võiks sind ettevaatlikuks teha, kuna tegemist on inimesega, kes pole teievahelisse suhtesse niivõrd pühendunud kui sina. Asi on selles, et ta on hoolimatu ega mõtle sellele, kuidas sinu olemist paremaks muuta.

Mõtle hoolikalt, missuguse suhtega on tegemist ja pane tähele, et tegemist pole võrdse suhtega. Ilmselt pole teievaheline suhe kuigi lähedane või intiimne, vaid kipub olema pigem pealiskaudne. Ära sea tema suhtes kõrgeid ootusi ja lepi sellega, et teie sõprus pole tema jaoks nii oluline kui sinu jaoks.

3. Oskamatus asju teisiti teha

Mõnikord ajavad teised sind närvi sellepärast, et nad lihtsalt ei oska teisiti käituda. Vestluskaaslasel ei pruugi olla vajalikke oskusi, et teistega kaastundlikult ja normaalselt suhelda. Võib-olla on tal diagnoositud lausa mõni vaimne häire, mistõttu ta käitub nii, nagu ta käitub. Mõned psühholoogilised barjäärid võivad osutuda vägagi häirivaks ja muuta ka lihtsad tegevused väljakutseks.

Õnneks võib aga mõnel juhul kasu olla sellest, kui inimene saab asjalikku tagasisidet oma käitumise osas. Kui ta on võimeline sotsiaalset käitumist õppima – isegi, kui ta ei saa tegelikult aru, miks ta peaks end muutma –, siis võib ta oma sotsiaalse intelligentsuse puudujääki kompenseerida vaimse tahtejõuga. Tark inimene saab aru, kus ja millal käituda teisiti, isegi, kui ta ei mõista, miks ta peaks seda tegema.