California Ülikoolis tehti uuring, mis näitab, et valdav osa naistest, kes on kunagi teinud aborti, peab seda ka hiljem õigeks otsuseks.
95 protsenti naistest ei kahetse abordi tegemist
Uuringu käigus küsitleti 670 naist kolme aasta jooksul pärast raseduse katkestamist, avaldati väljaandes PLOS ONE. Naised, kelle keskmine vanus uuringus osalemise ajal oli 25 eluaastat, pidid vastama uurijate küsimustele iga poole aasta jooksul.
53 protsenti naistest tunnistas, et abordi kasuks otsustamine oli kas «raske» või «väga raske», kuid pärast aborti olid naised ülekaalukalt oma otsusega rahul. Lisaks selgus uuringust, et naiste rahulolu oma otsusega ei mõjutanud see, millises staadiumis ehk kui vara või hilja rasedus katkestati. Naised, kes tegid abordi hiljem (vahetult enne lubatud aja lõppu), olid oma rasedusest teada saanud hiljem, mistõttu sooritasidki abordi siis, kui rasedus oli rohkem arenenud.
Uuringuga ei leitud tõendeid «abordijärgse trauma sündroomi» kohta. Viimane on Ameerikas levinud raseduskriisikeskuste hirmutaktika, millega mõjutatakse naisi abordist loobuma. Kuigi vahetult pärast aborti on naiste emotsionaalne seisund heitlik, siis valdavalt tuntakse kergendust, mis püsib ka kolm aastat hiljem. Mida rohkem aega abordist möödub, seda vähem juhtunule ka mõeldakse.
Uuringus osalenud doktor Corinne Rocca kommenteeris, et abordist räägitakse valdavalt sellise suhtumisega, nagu oleks abort naistele emotsionaalselt kahjulik. «Või et me peaks justkui kaitsma naisi abordi eest, mida nad ise tahavad teha,» viitas ta levinud väärarvamusele.
Rocca sõnul on olnud väga vähe tõendeid selle kohta, kuidas naised end tegelikult pärast tahtlikku raseduse katkestamist tunnevad, ent seadusi on loodud põhinedes arvamusel, et naised kahetsevad hiljem oma otsust. Värske uuring tõestas aga vastupidist ja näitas veelgi, et ka hilisemad abordid naiste vaimset tervist ei kahjusta.
Uuringus osalenud naised tegid aborti 31 kliinikus üle Ameerika, kus protseduuri sooritamise aeg jäi 10. rasedusnädala ja teise trimestri lõpu vahele.