Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Naine kirjutab: kümme asja, mida teeksin, kui mul poleks lapsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kristina Wright kirjutab portaalis Good Housekeeping, et tema sünnitas lapsed üsna hilises eas, seega tal oli enne laste saamist palju vabadust. Naine tunnistab, et kuigi ta armastab oma pisipõnne väga, ei osanud ta arvata, et jääb pärast emaks saamist teatud asju taga igatsema.

1. Magaksin nii kaua, kui tahan

Ma pole juba kuus aastat ärganud äratuskella saatel. Lapsed on mu äratuskellaks. Mäletan aega, kui kell üheksa hommikul tundus olevat minu jaoks väga varajane aeg. Nüüd olen sageli avastanud end mõttelt, et head hommikud on need, kui lapsed magavad vähemalt kella seitsmeni.

2. Sööksin siis, kui olen näljane

Kuna lapsed kipuvad vahel ärkama enne päikesetõusu, toimub söömine meie majas varem kui enne emaks saamist. Mu kõht pole kell seitse hommikul veel söögiks valmis ja kell viis õhtul oli varemalt minu jaoks hilise lõuna, mitte õhtusöögiaeg.

3. Ma ei vaataks multifilme

Ükskord jõuab taas kätte aeg, mil ma saan terve päeva vaadata oma lemmikseriaali või veeta terve nädalavahetuse voodis ning vaadata häid filme. Praegu on aga nii, et mina saan telerit vaadata alles siis, kui lapsed magavad.

4. Kannaksin kaasas väikest käekotti

Mu käekott oleks nii pisike, et sinna mahuks ainult rahakott, võtmed ja mobiiltelefon. Seal poleks kindlasti mänguautosid, snäkke, niiskeid salvrätte ega muid «aardeid».

5. Seksiksin valjult

Kuna kodus poleks peale minu ja partneri kedagi, kes võiks meid kuulda, teeksin ma seksi ajal täpselt selliseid hääli, mis tahavad minust sel naudinguhetkel välja tulla. Lärmakas seks on üks parimaid asju, mida saab teha siis, kui peres pole veel lapsi.

6. Ma ei vaataks kella

Ühel päeval pole enam oluline, mis kell pole. Pole tähtis, millal ma magan, söön, mitu tundi vedelen rannas raamatut lugedes. Ma saan aeglasemalt elu nautida ega pea muretsema, mis kell on.

7. Oleksin parem sõber

Ma pole umbes neli aastat ise telefoni haaranud, et sõpradele helistada. Ma ei saa seda teha, sest lapsed ei lase. Ma üritan olla hea sõber, aga seda on raske teha, kui ma mõtlen pidevalt oma laste vajadustele. Ma tahaksin saata sõpradele ilma põhjuseta postkaarte ja õnnitleda neid sünnipäeva puhul õigel ajal.

8. Mu puhkused oleksid pikemad

Lastega koos on võimalik reisida, selles pole kahtlustki, me teeme seda sageli ja need reisid on olnud väga meeleolukad. Aga ma igatsen aega, mil käisime abikaasaga kahekesi reisimas. Ma ei peaks pakkima meeletult palju asju kaasa ega kontrollima pidevalt, kas kellelgi on tarvis tualetti minna. Ma broneeriks laia voodiga toa ja laseks toateenindusel end hellitada.

9. Sööksin restoranides, mis on tuntud toidu poolest (mitte selle järgi, kas seal on lastesõbralik atmosfäär või mitte)

Kui saaksin ise restorani valida, ei ehiks selle seinu multifilmitegelased, lastele ei toodaks lauda värvipliiatseid ja pabereid ning me saaksime tellida midagi muud peale lasteprae. Ma eelistaks restorane, kus on mitu käiku ja mahe valgustus.

10. Igatseksin hullupööra oma lapsi

Hoolimata sellest, et ma tunnen mõnest asjast puudust, ei ole miski võrreldav sellega, kui su päevi muudavad helgemaks kaks väikest võrukaela. Pole vahet, kui väga ma sooviks rohkem magada või vaikuses olla, ma tunneksin oma laste kilkamisest kahtlemata puudust. Ma tean, et kui lapsed saavad vanemaks, saan ma ka oma ammuseid unistusi teoks teha, võib-olla veel enne, kui nad täitsa kodust välja kolivad. On palju asju, mida teeksin siis, kui mul poleks lapsi, aga tegelikult poleks neil asjadel mingit tähtsust, sest need ei saa mind teha nii õnnelikuks kui ma olen praegu, nende emana.

Tagasi üles