/nginx/o/2015/07/14/4278663t1h791e.jpg)
Kahjuks ei saa me kõik teha magusat tööd ja olla kommipoe omanikud. Aga me saame õppida populaarse kommipoe omanikult Dylan Laurenilt, kuidas luua edukat firmat.
Populaarse kommipoe omanik jagab nõuandeid, kuidas luua edukas firma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
41-aastane Dylan Lauren on USAs asuva kommipoeketi Dylan's Candy Bar omanik ja eduka moelooja Ralph Laureni tütar. Dylan Lauren avab augustis juba oma kümnenda poe ja Glamour.com käis temalt uurimas, mis on naise edu saladus.
/nginx/o/2015/07/14/4278661t1h92c8.jpg)
Sa avad New Yorgis peagi oma kümnenda poe, su ettevõte on edukas, sul on kaks last. Kuidas on stressiga lood?
Dylan Lauren: «Ma kogen veidrat, ootamatut ja õnnelikku stressi. Vahel imestan isegi, kuidas seda kõike koos hoida. Aga meil on abikaasaga oma nali: tema teeb 70 protsenti ja mina 30 protsenti. Ma olen nagu väike laps, mulle ei meeldi kedagi distsiplineerida. Ma tahan, et kõigil oleks lõbus ja kõik saaksid kommi süüa. Abikaasa on minust tõsisem ja küpsem.»
Enne, kui avasid oma kommipoe, tegutsesid teistsuguses valdkonnas. Mis sind kommide juurde tõi?
D. L.: «Mul oli oma firma, mis korraldas erinevaid üritusi. Ühel hetkel taipasin, et kasutasin pidevalt dekoratsioonides ja kingikottides erinevaid komme. Ma jõudsin alati kommide juurde. Otsustasin, et hakkan siis juba regulaarselt kommidega tegelema.»
Kui otsustasid luua oma kommipoe, kes sind toetasid ja kes sinus kahtlesid?
D. L.: «Mu suurimad toetajad olid sõbrad, kes teadsid, et ülikooli ajal ostsin ma sageli komme ja maiustusi. Kui ma neile sellest ideest rääkisin, tundus see kõigile väga loogilisena. Aga oli äriinimesi – mehi rohkem kui naisi –, kes kahtlesid, kuidas ma suudan edu saavutada ainult komme müües, eriti kui osad kommid on üksikuna üsna odavad. Nad ei mõistnud mu visiooni, et ma soovin luua justkui kommi-Disneylandi. Mitte keegi ei mõistnud seda peale loomeinimeste, näiteks mu isa.»
Milliseid nõuandeid jagas isa sulle algusaastatel?
D. L.: «Tema sai kohe aru, mida ma teha tahan. Ta soovitas mul asi suurelt ette võtta. Ta ütles, et asi pole ainult kommides, vaid ka keskkond peab õige olema.»
/nginx/o/2015/07/14/4278659t1h06f9.jpg)
Kas pole mitte veider, et alguses öeldi sulle sageli, et sellist kommipoodi pole tarvis ja nüüd sind lausa jäljendatakse. Kuidas sa sellesse suhtud?
D. L.: «See on masendav seetõttu, et ma tahaksin ise kiiremini edasi liikuda. Meie mõtlesime selle kontseptsiooni välja ja ma tean, et me peame jõudma Jaapanisse ning Londonisse enne konkurente. See ajendab mind muudkui edasi liikuma. Aga ma olen näinud ka seda, et paljud jäljendajad on pidanud oma äri ära lõpetama. Kui sa ei asja südamega, siis sa ei saa hakkama. Meie ettevõttes on kõik kirglikud töötajad.»
Ent inimeste juhtimine võib olla keeruline...
D. L.: «Mõnele inimesele meeldib teistele käsklusi jagada, mina pole selline.»
Aga oled sa õppinud kuidas seda teha?
D. L.: «Ma olen õppinud, et inimestega tuleb aus olla. Ja ma võtan eeskuju oma isalt – ta on peaaegu 45 aastat oma ettevõtet juhtinud ja umbes 30 aastat on tal olnud palju alluvaid. Väga inspireeriv on näha, et inimesed armastavad mu isa ja tahavad temaga koostööd teha. Ka minu üks peamisi eesmärke on see, et mu töötajad oleksid rahul.»
Mida sa soovitaksid neile, kes tahaksid oma firmat luua?
D. L.: «Tee seda. Ümbritse end toetavate inimestega. Pea päevikut, kuhu kogud mõtteid näiteks ajakirjadest. Kui vaja, lõika inspireerivaid lugusid ja pilte välja. Peaasi, et saaksid olla loominguline. Mul on alles oma väljalõiked ülikooli ajast. Need aitavad mul meeles pidada, mis on minu jaoks oluline.»
Kas oskasid kunagi arvata, et töö võib sinu jaoks nii tähtis olla?
D. L.: «Koosolekutel käimine tuletab mulle meelde, et ma teen tööd. Aga uute kommimaitsete otsimine ja poes olemine – see on minu jaoks lõbus. See on see, mis paneb mind liikuma.»