Viik: Eesti langus tabelis tuleb naiste vähesest esindatusest poliitikas

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Katharina Viik. Foto: Alain Laferté

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik leidis, et täna avaldatud Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande tabelis langes Eesti kümne koha võrra seetõttu, et valitsusse on järele jäänud vaid üks naisminister.

Viigi sõnul on maailma majandusfoorumi indeksi tõlgendamise puhul oluline silmas pidada mitmeid asjaolusid. «Esiteks mõõdab indeks erinevusi naiste ja meeste vahel, mitte riikide üldist arengutaset. Seega on täiesti võimalik, et madalamalt arenenud riigid on mõnest rohkem arenenud riigist eespool,» selgitas ta.

«Teiseks püüab indeks erinevusi, mis töötavad naiste kahjuks. Kui Eesti tulemusi vaadata, on need kehvad nendes valdkondades, kus naised on meestega võrreldes halvemas seisus (majandus ja võim), samas on Eesti tulemused head nendes valdkondades, kus mehed on kehvemas seisus (haridus ja tervis),» selgitas Viik.

«Kui indeks püüaks mehi puudutavat soolist ebavõrdsust paremini, oleksid tulemused ilmselt hoopis teistsugused ja riikide järjestus teistsugune,» arvas ta, lisades, et sellest ei saa siiski järeldada, et Eesti koht siis tõuseks.

«Kolmandaks on igasuguste edetabelite puhul olulisem jälgida trende kui konkreetset kohta. Eesti puhul näitab trend langust ja seda peamiselt selle arvelt, et meil on nõrk naiste esindatus poliitikas. 2009. aasta alguses oli Eestis veel mitu naisministrit, tänaseks on alles üks. Minu hinnangul on see peamine asjaolu, mis Eesti punkte alla on tõmmanud,» sõnas ta.

Viik lisas, et üldiselt ei võta ta edetabeleid väga hinge, sest riike on raske võrrelda, seda saabki teha ainult lihtsustatud korras ja metoodika alusel ning sageli on ka statistika aegunud, kuna riikide vahel on statistika kättesaadavus ja kvaliteet erinev. «Samas on oluline jälgida trende ning Eestit võrrelda ümbritseva maailmaga. See näitab meile ka seda, kuidas me paistame väljapoole,» leidis Viik siiski.

«Antud tabel ei ole kõike suutnud hästi püüda, aga selles juhitakse tähelepanu olulistele probleemidele Eestis – nende ees ei tohiks silmi kinni pigistada. Tulevikus ma siiski sooviksin, et see kajastaks paremini ka mehi puudutavat ebavõrdsust, sellest oleks meile rohkem abi,» sõnas soolise võrdõiguslikkuse osakonna juht.