Hoia lapsel kogu aeg silma peal. Pea meeles, et kui tuled lapsega randa, siis oled sa lapsega rannas ning enda puhkamise ja rannamõnude nautimise soovid tuleb jätta tagaplaanile. Kõik need juhtumid, kui laps on silmist kadunud, on juhtunud viivukese aja jooksul, mil vanem on otsustanud korraks vabamalt võtta.
Lapsele on sobiv nabakõrgune vesi. Üle naba vette ei tohi last jätta ka siis, kui oled ise rannas. Lapsele võiks kehtestada reegli, et nabast kõrgemas vees ei supelda. Selline sügavus on piisav, et saada rannas olles osa veemõnudest ning samas on kindlasti lapsele ohutum. Mere ääres olles tuleb arvestada ka lainetusega.
Veendu ujumise abivahendi turvalisuses. Mistahes ujumise abivahendeid kasutades veendu kõigepealt selle turvalisuses ning arvesta ka lapse ujumisoskusega. Kui laps üldse veel ujuda ei oska, siis sügavamal vees täispuhutava madratsi või ujumisrõngaga supeldes võib olukord kurvalt lõppeda. Tuleb jälgida, et vesi ei oleks lapsele kunagi üle pea. Mere ääres tuleb kindlasti tähele panna ka tuule suunda – kui tuul puhub maa poolt, võib laps madratsil väga väikese ajaga kaldast ohtlikule kaugusele jõuda.
Märgista oma laps! Nii hoolikas, kui sa ka poleks, kõiki juhtumisi ei saa vältida. Seepärast on hea, kui oled oma lapse märgistanud andmetega, mille abil sinuga ühendust saab võtta. Randades, kus on G4S rannavalvurid, jagatakse soovijatele tasuta veekindlaid käepaelu, kuhu saab kirja panna paela kandja nime ning lähedaste kontaktandmed. Käepaelaga saab mängida, ujuda ja kõike muud teha, kartmata, et see ära kaob. Siiski ära jää lootma vaid käepaelale – see on abivahend, mis kiirendab lapse leidmist, kuid eelkõige tuleb ise oma lapsel silma peal hoida.