/nginx/o/2010/10/12/447916t1h1ce4.jpg)
Tunnustuse puudumine põhjustab inimestel sagedast ägestumist ning laste puhul viib selline agressiivne käitumine vahetevahel koolitulistamiste ja muude surmaga lõppevate tegudeni.
Tõrjutud noored ägestuvad kergemini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi teadlased leidsid, et lastel, kes tunnevad end omasuguste seas ärapõlatuna, on tõsise kõrvaleheitmise korral kalduvus teistest kergemini ägestuda, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Utrechti Ülikooli teadlase Albert Reijntjesi sõnul said uuringu läbi viinud teadlased inspiratsiooni Hollandis aset leidnud koolitulistamistest, mis pani neid mõtlema, mis võiks olla neid lapsi ühendavaks kõige olulisemaks iseärasuseks, kirjutas Science Daily.
Omavaheliste arutelude käigus tekkis mõte, et võib-olla põhjustab agressiivsust võõrandumine. Nad kasutasid uuringu läbiviimisel 121 õpilast vanuses 10 - 13 aastat kõigist kolmest koolitulistamistega seotud koolist.
Lastele öeldi, et nad osalevad internetipõhises võistluses «Survivor» ehk «Ellujäänu», mis oli tegelikult uuringu jaoks loodud simulatsioon. Kõik lapsed pidid looma oma profiili, mis neile teadaolevalt internetti koos pildiga üles laetakse.
Seejärel lasti neil mõnda aega jälgida hindajateks määratud õpilaste antud tagasisidet. Osa neist sai enamasti positiivseid, osa enamasti negatiivseid hinnanguid, nagu näiteks «selle tüübiga küll ei oleks lahe hängida».
Lõpuks oli igal lapsel võimalik valida, kui palju ta millisele kohtunikule raha annab ning kohtunikke kommenteerida. Rohkem negatiivseid kommentaare saanud õpilased kaldusid kohtunike suhtes agressiivsemalt käituma, jättes nad rahata või kirjutades kommentaare stiilis «Paks ja alatu tüüp».
Veelgi agressiivsemad olid need lapsed, kellel võõrandumise tase oli kõrge ning kes vastasid jaatavalt sellistele väidetele, nagu näiteks «Vaevalt, et kedagi huvitab, kuidas ma ennast tegelikult sisimas tunnen».
Eksperimendi lõppedes selgitati lastele põhjalikult projekti mõtet ning seda, et kohtunikud ja nende õelad kommentaarid olid väljamõeldis, mitte tegelikkus.
Reijntjesi sõnul on omasuguste seas ennast põlatuna tundval lapsel suurem tõenäosus ägestuda ja agressiivseks muutuda. Võimalik, et üheks lahenduseks on laste aitamine, et nad ennast põlatuna ei tunneks.