Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Psühholoogi nõuanded, et perepuhkus mööduks stressivabalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Enne perega reisile sõitmist on ootused suured, kuid mõnikord valmistab perepuhkus mõningase pettumuse. Koju jõudes on tunne, et puhkusest peaks veel omakorda välja puhkama.

Perepuhkusest võib kujuneda tõeline kannatuste rada, sest tahes-tahtmata vürtsitavad seda tülid, stress ja ootamatused, mis tekitavad tahtmise möödunud kiiresti unustada, mitte selle heldinud tagasi mõelda, kirjutab Psychology Today.

Selleks, et perepuhkus õnnestuks, on vaja ootusärevust ja nutikat planeerimist. Kõiki ebaõnnestumisi ei saa ette näha, kuid alati tuleb valmis olla selleks, et midagi läheb ikkagi nihu. Kui mõtled enne läbi, millised olukorrad võivad teie peres pingeid tekitada, siis tasub neid puhkuse ajal võimalikult palju vältida. 

Koosta pakkimisnimekiri. Mis sul kõige tõenäolisemalt maha ununeb: kas tütre kaisukas või poja allergiarohi; raamat, tahtsid kindlasti läbi lugeda või teie kõigi passid? Kui tahad selliseid ebameeldivusi vältida, hakka juba varakult asju kirja panema, nii kui midagi meelde tuleb, mis kindlasti peaks kaasa võtma. Nimekirja koostamisele kulunud aeg on tühine selle tunde kõrval, mis tabab sind siis, kui oled kohale jõudnud ja avastad, et midagi kriitilist jäi koju maha. Kui teil on kombeks tihti reisida, siis võiksid põhinimekirja endale arvutisse salvestada, et sul oleks kõige olulisemate asjadega nimekiri alati võtta. 

Korralda pakkimisõhtu kogu perega. Enne reisi võiksite pühendada ühe õhtu koos pakkimisele, et kõik saaks panustada oma võimete järgi. Pane mahe muusika mängima, vaadake koos varasemate reiside pilte ja rääkige, milliseid kohti või tegevusi keegi teist kõige rohkem ootab. Samal ajal pange asju kohvritesse. 

Lahkuge kodust varakult. Paljud paarid lähevad omavahel tülli, sest ei jõua kokkuleppele, millal tuleks uksest välja minna. See on eriti halb seetõttu, et nii saab reis pingest ja tülist laetud alguse, kuigi seda peaksid ilmestama hoopis põnevus ja ootusärevus. Selle asemel, et muretseda, kas te ikka jõuate õigeks ajaks kohale, minge kodust pigem varem välja ja plaani mingi tegevus ajaks, kui peate (näiteks lennujaamas) ootama. Pigem jäägu aega üle, kui et reisi esimene päev mööduks kiirustamisest tekkinud tülist rahunedes. 

Laste ootused olgu realistlikud. Tõenäoliselt on lapsed teemaparki mineku pärast väga elevil, aga ei anna endale aru, et sinna jõudmiseks tuleb mitu tundi sõita ja hakkavad autos hädaldama. Samuti ei oska nad aimata, et kohal olles tuleb märksa rohkem aega veeta järjekordades kui atraktsioonidel. Selleks, et vältida jonni ja tülitsemist, selgita lastele juba kodus, et järjekordades seismist ei saa kuidagi vältida ja rääkige omavahel läbi, mida nad võiksid sellistes olukordades teha, et neil ei hakkaks igav.

Ära planeeri liiga jäigalt. Reisil on palju teha ja näha, aga väikesed lapsed võivad sellest kiiresti tüdineda ning neile ei meeldi ühest kohast teise tormamine. Vanemad lapsed vajavad juba ka veidi üksiolekuaega, et sõpradega sotsiaalmeedia kaudu ühenduses olla. Seetõttu ei maksaks ühele päevale planeerida üle ühe või kahe tegevuse, et teismelistele jääks veidi vaba aega omaette olemiseks ning väiksematele vabaks mänguks. Õhtul kulub veidi aega selleks, et saaksite kogu perega koos olles päevasündmustest rääkida ja arutada, mis teile kõige rohkem meeldis.

Räägi lastele erinevatest kommetest ja toitudest. Kui sõidate välismaale, peaksid hoiatama lapsi, et nad ei pruugi saada süüa sellist toitu, millega nad tavaliselt harjunud on. Räägi juba enne, mida kohalikud söövad, et nad oleksid valmis proovima uusi asju. Lisaks tunnevad lapsed end võõras riigis palju mugavamalt, kui õpetad neile kodus, kuidas öelda kohalikus keeles «aitäh» ja «palun».

Ära unusta enda vajadusi. Perepuhkus ei ole ainult lastele. Jälgi planeerides, et sul jääks ka endale aega. Anna lastele juba varakult teada, millal nad peavad olema omaette, et sa saaksid magada, lugeda, massaažis käia või mida iganes soovid. Uuri kindlasti järgi, mismoodi toimib lastehoid, et te saaks õhtul partneriga välja minna. 

Igal õhtul räägi lastele, mis järgmisel päeval toimub. Lapsed käituvad palju paremini, kui nad teavad, mida oodata. Rääkige läbi, mis on plaanis ja kui vaja, siis tee muudatusi. Näiteks, kui eelnev päev oli liiga väsitav, siis võiksite hommikul kauem magada ja vajadusel mingist tegevusest loobuda, et te ei peaks kiirustama. Kui teismelise jaoks olid vaatamisväärsused liiga igavad, paku talle järgmiseks päevaks võimalust basseini äärde jääda või poodidesse minna.

Mõtle läbi ka tagavaraplaan. Loodetavasti ei saja, keegi ei jää haigeks ja kõik läheb nii, nagu te ootate. Loodetavasti. Aga kui nii ei lähe, võiks sul olla tagavaraplaan olukorraks, kui kõik läheb vussi. Kui pesamunal tuleb palavik või töölt võetakse ühendust, et pead terve päeva tööd tegema, võiks sul olla välja mõeldud plaan, mis vähendaks stressi ja ei rikuks kogu reisi ära. 

Jamade korral võta kõike naljaga. Näiteks teie lend tühistatakse ja peate veetma terve öö lennujaamas. Selle asemel, et masendusse langeda ja nuriseda, võiksite keskenduda positiivsele. Näiteks mängige mängu «Kõik oleks palju hullem kui …» milles igaüks teist peab välja pakkuma ebareaalseid ja naljakaid asju, mis oleks olemasolevast olukorrast palju hullemad. Või mängige naljakaid lause lõpetamise mängu nagu «Mulle meeldib magada lennujaama põrandal, sest …» Huumori leidmine stressitekitavates olukordades on lastele väga hea eeskuju, sest õpetab neid ka tulevikus rasketes olukordades paremini toime tulema. 

Tagasi üles