/nginx/o/2015/05/14/4063383t1h1708.jpg)
Vahel on nii, et sisimas me teame, et see otsus, mille me kohe langetame, ei ole kõige parem. Aga selle asemel, et oma suunda muuta, hakkame oma teguviisi õigustama. Me ei tunnista, et oleme teinud vea, vaid üritame oma käitumisele põhjendust leida. Tulemuseks on see, et kaevame end sügavasse auku.
Igaüks meist võib käituda impulsiivselt, soovides teiste heakskiitu ja unustades kõik sellega kaasnevad riskid. Järgnevalt on välja toodud viis lauset, millega me sageli oma halbu valikuid kipume õigustama. Muide, psühholoogid on kindlaks teinud, et selliseid lauseid ei pruugi kunagi kuulda inimeste suust, kes on vaimselt tugevad, kirjutab Psychology Today.
1. «Ma olen õnne ära teeninud.»
Iga inimene on õnne ja hea tervise ära teeninud, aga seda lauset võib sageli kuulda nende inimeste suust, kes saboteerivad ise oma võimaluse pikaajaliselt õnnelik olla. Kui sa avastad, et oled hakanud oma õnne taga nõudma, pane tähele, kas see on reaalne soov või ajad sa taga õnne, mis tahab sinu eest jooksu pista. Oma eesmärkide ja väärtushinnangute meeles pidamine aitab kindlustada, et sa ei vahetaks pikaajalist rahuldustunnet ajutise naudingu vastu.
2. «Ma pigem paluksin andestust, kui küsiksin kelleltki luba.»
Kui sa ise siiralt usud, et sa annad endast parima, miks sa siis mõtled üldse sellele, et pead ühel hetkel võib-olla andestust paluma? See on tihtipeale passiiv-agressiivne moodus, kuidas vältida teistega vastasseisu. Mõtle oma käitumise võimalikud tagajärjed hoolikalt läbi, kaasa arvatud see, kuidas võib su käitumine mõjutada suhteid. Kui sa usud millessegi enesekindlalt, liigu edasi teadmisega, et sa ei pea oma käitumise eest vabandust paluma.
3. «Me elame vaid korra.»
Iroonilisel kombel kasutavad paljud noored inglisekeelset väljendit «YOLO» ehk «you only live once», mis tähendab «elad vaid korra», olukordades, kus nad seavad oma elu ohtu. Sageli kasutatakse seda ka enda õigustamiseks: «Kas ma peaksin veel ühe tüki kooki võtma? Ma elan ju vaid korra.» Rikkalik ja täisväärtuslik elu tähendab seda, et riskide ja preemiate vahel on tasakaal. Mõtle riskidele ja kaalu, kuidas võib selline mõtteviis sind pikas perspektiivis mõjutada.
4. «Ma olen lihtsalt aus.»
Vahel, kui kellegi sõnad on olnud ebaviisakad või õelad, õigustavad inimesed end sellega, et nad on lihtsalt ausad. Kuigi tõde võib mõnikord haiget teha, pole tarvis pidevalt õel ja otsekohene olla. Ausus ei pea tulema kellegi teise tunnete arvelt. Enne kriitika ja negatiivsete tunnete väljendamist, mõtle sellele, kas sinu ausus on kooskõlas teise inimese austusväärse kohtlemisega. Vahel võiks ausaid sõnu tagasi hoida, kui tead juba ette, et need teevad teisele haiget.
5. «Ma ei hooli sellest, mida teised arvavad.»
Kõigile ei peagi meeldima, kuid see ei tähenda, et sa ei peaks teiste arvamusest üldse hoolima. Me peaksime tegelikult pöörama tähelepanu sellele, mida mõned inimesed arvavad. Sa ei pea alati pöörduma oma lähedaste poole, et kõiki oma otsuseid nendega kooskõlastada, võiksid sa siiski panna tähele, kui nad väljendavad oma muret sinu pärast. Lase oma kaitsemüür veidike allapoole ja kuula, mida neil on sulle öelda.
Kuidas muutuda vaimselt tugevamaks?
Vaimselt tugevad inimesed otsivad selgitusi ilma ettekäändeid toomata. Nad aktsepteerivad täielikult oma mõtteid, tundeid ja käitumisviisi. Meil kõigil on võimalik vaimselt tugevamaks muutuda. Kõva tööga saame oma mõtteid juhtida, tundeid reguleerida ja käituda produktiivselt, hoolimata sellest, millisest olukorrast me end parajasti leiame. Mida tugevamaks me muutume, seda vähem otsime ettekäändeid, et oma halbu valikuid õigustada.