Uurimuse järgmistes osades filmiti katsealuseid üksteisega vestlemas. Hiljem vaatasid filmi teised katealused, kes pidid ära märkima, kui igav keegi tundub ning teadlased panid püüdlikult kirja kõik, mida keegi ütles. Selle käigus leiti mõningad moodused, kuidas põnevad inimesed igavatest eristuvad.
- Huvitavad inimesed avaldavad rohkem oma mõtteid ja tundeid kui igavad inimesed. (See erineb siiski alati vaid endast rääkimisest.)
- Huvitavad inimesed panustavad rohkem ka infovahetusse kui igavad inimesed.
- Igavad inimesed kasutavad rohkem «tühje sõnu» ja räägivad rohkem mõttetusi. Näiteks nõustuvad teiste arvamusega, aga ise midagi juurde ei lisa.
- Igavad inimesed panustavad ka üldiselt vestlusesse vähem kui huvitavad inimesed.
Uuringu viimases osas näidati inimestele videoklippe nendest inimestest, keda teised pidasid kas eriti igavaks või eriti huvitavaks. Seda, millise hinnangu keegi teistelt sai, katsealustele ei avaldatud. Nende ülesandeks jäi aga videos nähtud inimeste erinevate omaduste hindamine.
Uurijate suureks üllatuseks tuli välja, et igavate inimeste suhtes olid hindajad väga karmid. Nad said hävitava hinnangu pea igal moel: nad tundusid üldiselt ebameeldivad, ebapopulaarsed, vähemsõbralikud ja tuimad. Vaatlejatele jäi mulje, et nendega on raske tuttavaks saada. Neid halvustati isegi selliste omaduste puhul, millel pole igavuse või huvitavusega suurt pistmist - näiteks eeldati, et igavad inimesed on nõrgad, ebakindlad ja ei sobi juhiks. 18 omadusest oli vaid kaks, mida inimese igavus või põnevus ei mõjutanud: usaldusväärsus ja kompetents.
Oli vaid üks omadus, mida peeti igavate inimeste puhul positiivsemaks kui põnevate inimeste puhul - hindajad arvasid, et nad on teistest targemad.