/nginx/o/2010/10/08/446112t1had4f.jpg)
Helsingi ülikooli emetriitprofessori, aju-uurija Matti Bergströmi sõnul sõltub lapse õpiedu koolis suuresti sellest, kuivõrd on vanemad ja õpetajad soodustanud tema sügavaimas aju osas ehk ajutüves asuvate jõuvarude säilimist ja kasutamist. Need jõuvarud on loovus, fantaasiarikkus ning võime näha võimalusi ja teha valikuid, kirjutab ajakirja Pere ja Kodu oktoobrinumber.
Levinud arusaama kohaselt kasutab laps õppides üldjuhul ajukoort, kuhu salvestatakse uus info ja töödeldakse seda. Kuid Bergström väidab, et ajukoor ei saa hästi hakkama, kui talle ei tule appi ajutüves asuvad jõud, mis on otsekui liim - ilma selleta ei saa toimuda info töötlemist ega sündida uusi ideid.
Loovuse soosimise vastandiks võib pidada olukorda, kus lastelt eeldatakse valmis vastuste päheõppimist.
Mis takistab õppimist?
Laps ei suuda tõhusalt õppida, kui aine või teema on talle üksluine, kui ta on väsinud, kui tal ei ole teema vastu huvi, kui antava info hulk ületab tema vastuvõtuvõime, kui tal ei teki õpitavaga seoses uusi, isiklikke ideid või ei lasta tal neid väljendada, kui distsipliin on liiga jäik ja nõutakse sõnakuulmist või õpetatakse vanu teadmisi, millega pole midagi peale hakata.
Kuidas õppimist toetada?
1. Selle asemel, et öelda lapsele, kuidas asjad on, küsib vanem lapselt, mida tema arvab.
2. Toetada lapse joonistamis- ja maalimishuvi.
3. Lasta lapsel palju mängida.
4. Kanda hoolt selle eest, et lapse ümber oleks vaba, liigselt korrastamata ruumi.