Vajad veenmist? 12 põhjust, miks ei tohiks laste peale karjuda

Foto: SCANPIX

Selle asemel, et üritada lapsi karjumisega korrale kutsuda, peaksid aru saama, mis karjumine tegelikult on - viha väljendus. Karjumine on täiskasvanu jonn. 

Loomulikult lähed sa mõnikord laste pärast närvi. Sa oled kõigest inimene ja reageerid erinevatele olukordadele. Võti peitubki selles, et sul on valida, kuidas millelegi reageerida, kirjutab Psychology Today.

Kui tunned viha kogunemas ja tead, et võid varsti plahvatada, siis ütle oma lapsele: «Ma olen selle pärast praegu väga vihane. Ma tegelen sellega siis, kui ma olen rahunenud.»

On olukordi, kus peabki häält tõstma. Näiteks siis, kui laps ei märka lähenevat autot ja sa pead tema tähelepanu võitma, et ta teele ei astuks. Enamasti töötab aga lapse peale karjumine sulle endale vastu. 

Miks siis mitte karjuda? All on mõned põhjused.

• Karjumine ei muuda efektiivselt lapse käitumist.
• Karjumine takistab probleemis selgusele jõudmist ja selle lahendamist.
• Karjumine pöörab lapsele tähelepanu valel moel ning sõnakuulmatu laps hakkabki tähelepanu saamiseks valesti käituma. Isegi kui selleks tähelepanuks on ainult karjumine.
• Sõnakuulmatu lapse jaoks on see selge eeskuju - kui vanemad võivad minu peale karjuda, võin ka mina teiste peale karjuda. 
• Karjumine tekitab lapses vastumeelsust sinu suhtes.
• Karjumise peale hakkab laps tõenäoliselt veelgi halvemini käituma.
• Mida rohkem sa karjud, seda vähem paneb laps sind tähele.
• Karjumine saadab lapsele sõnumi, et sa oled vihane just tema peale.
• Lapsed, kelle peale karjutakse, õpivadki reageerima vaid karjumise peale. Nad ei reageeri arutamise või rahuliku mõistliku vestluse peale. 
• Karjumine on alandav. Sellega näitad, et sinu käes on võim ja laps on sinu käsualune.
• Karjumise saadad lapsele ka sõnumi, et ta ei vääri rahulikku rääkimist ja väärib karjumist.
• Karjumise peale väheneb lapse usaldus sinu vastu ja edaspidi julgeb ta üha vähem end sinule avada.