/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2010/09/28/439908t1h53ed.jpg)
Vastne soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper tundis saates «Kahekõne» muret selle üle, et inimesed ei julge diskrimineerimisjuhte ametlikuks ajada ja kohtusse pöörduda.
Sepper: inimesed ei julge enda eest seista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed ei julge üldse asja ametlikuks ajada ja kaebust esitada. Isegi, kui nad voliniku kantseleisse helistavad ja saavad nõustamist, siis on ikkagi teatud kaalutlused, mis takistavad seda inimest asja lõpuni viimata,» sõnas Sepper.
Sepper selgitas, et voliniku võib-olla kõige olulisem ülesanne on anda kodanikule, kes kahtlustab, et teda on diskrimneeritud, arvamus selle kohta, kas see on tõesti nii. «See arvamus ei ole õiguslikult siduv ja sellega ei saa määrata mingit ettekirjutust, kuid inimesel tekib teatud kindlustunne, kas tal tasub edasi minna kohtusse või töödvaidluskomisjoni.»
«Diskrimineerimise asjades on oluline see, et kannatanu saab õiguse ja et ta ei pea traumaga üksi toime tulema. Kui on kahju tekkinud, siis isik peaks saama ka kahjuhüvitise, aga seda saab tänasel päeval ainult kohtust või töövaidluskomisjonist, seda vollinik määrata ei saa,» ütles Sepper, ning lootis, et ühel päeval on ka volinikul vahendid ja pädevus raskemate diskrimineerimisjuhtumitega kohtusse minna.
Sepperi sõnul on viimase aja põletavamad probleemid seotud väikelastega naistöötajatega, eriti mis puudutab nende töölevärbamist või lapsehoolduspuhkustelt tagasi tulemist. Lisaks on viimasel ajal esinenud probleeme meeste võrdse kohtlemisega, tuues näiteks juhu, kus tööandja on sama teo eest mehele raskema distsiplinaarkaristuse määranud kui naisele.
«Eeldatakse, et mees on rohkem oma tegude eest vastutavam ja naine päriselt ei asa aru, mida ta on teinud. Naiste reaktsioon võib ka erinev olla, nad on rohkem võib-olla valmis vabandama. Mehed on ehk vindiktiivsemad ja oma õiguste eest rohkem väljas,» arvas Sepper.