Juulis jõustunud perekonnaseadusest tulenevalt loetakse abikaasade varaühisuse puhul partnerite ühisvaraks ka kõik see, mis on soetatud pärast eraldi kolimist, kui ametlikku lahutust pole vormistatud.
Abielusuhete lõppemisel ei tasu lahutust edasi lükata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. juulist kehtima hakanud perekonnaseadus näeb ette, et varaühisuse valinud abikaasade puhul loetakse ühivara hulka kõik soetatu, kuni lahutuse ametliku vormistamiseni. See tähendab, et suhete tegelik lõppemine või lahku kolimine ei mängi vara jagamisel rolli.
Concordia advokaadibüroo perekonna ja pärimisõiguse valdkonna spetsialist Kairi Pobbul märkis, et varem oli levinud olukord, kus abikaasad olid suhte lõpetanud ja elasid eraldi, kuid ametlikku lahutust sisse polnud antud.
Näiteks lõppesid abielulised suhted aastal 2007, kuid ametlikku lahutust ei vormistatud. Kui pärast eraldi kolimist üks partneritest või mõlemad endale kinnistu ostsid, siis loeti see vana seaduse järgi lahusvaraks.
Uue perekonnaseaduse järgi kuulub mõlema abikaasa soetatu kuni lahutuse vormistamiseni ühisvara hulka, kui valitud on varaühisuse režiim.
Pobbul lisas, et vana seaduse puhul oli alati keeruline tõestada, millal abielulised suhted lõppesid ning selle tulemusel tekkis vara jagamisel palju probleeme: «Reeglina vaidlustati seda hetke, millal pooltele tundus, et abielulised suhted lõppesid.»
«Tõenäoliselt on praegusel hetkel päris palju abielusid, mille puhul on poolte omavahelised suhted ammu lõppenud ja elatakse lahus,» arvas Pobbul. Kui partnerid on enne 1. juulilt abiellunud ja pooled ei jõudnud enne uue perekonnaseaduse jõustumist lahutust sisse anda, siis loetakse nende soetatud vara ühisvara hulka ka eraldi elamise puhul.
Lahutuse korral võib vara jagamisega seega probleeme tekkida, kui partnerid on endale pärast suhte lõppemist vara soetanud ja ei soovi, et see ühisvara hulka kuuluks.
Seaduse järgi lõpetab abielu lahutus või surm
Seaduse järgi on abielu lõppemiseks kaks võimalust: kas lahutus või ühe kaasa surm. Seega on advokaadi sõnul suhte purunemisel mõistlik abielu lahutada. Võimalus on selleks perekonnaseisuametis, notari juures või kohtu kaudu.
Kohtus on abielu lahutamine riigilõivu osa tõttu kõige kallim, kuid teatud olukordadel, kus pooled ei saa omavahel kokkuleppele, tuleb lahutust nõuda kohtu kaudu, sõnas Pobbul.
Advokaadi sõnul on pärast uue perekonnaseaduse vastuvõtmist keeruline öelda, kui palju lahutusi kohtusse jõudma hakkab. Ta nentis, et vara- ja elatisevaidlusi jõuab kohtusse üsna palju. «Esimene samm on alati püüda pooli lepitada ja leida kohtuväline lahendus,» lisas ta.
Advokaadibüroosse jõudvatest lahutustest on umbes pooled võimalik lahendada kohtuväliselt, sõnas Pobbul. «Kui inimesed jõuavad advokaadibüroosse, siis nad reeglina vajavad endale õiguslikku abi ja tihti on nende omavaheline vaidlus jõudnud teravasse punkti, mis tuleb maha rahustada.»
Advokaat kinnitas, et ka kohtus on võimalik pooltel jõuda kompromissini. «Tihtipeale, kui nõupidamiste laua taga kokkulepet ei saavutata, oleme jõudnud kohtusse ja seal edasi vaielnud, aga mingist hetkest jõudnud kompromissile, mis on mõlemale poolele vastuvõetav.» Seega on tema sõnul keeruline öelda, kuidas üks või teine lahutus lõppeb.