/nginx/o/2013/08/12/1962312t1h8e6c.jpg)
Lasteraamatud on jätkuvalt menukad, näitavad Eesti suuremate raamatukaupluste müügiedetabelid. Arvamus, et lapsed üldse ei loe, ei pea spetsialistide sõnul paika.
Lapsed loevad endiselt meelsasti raamatuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikooli koolipedagoogika lektori Helin Puksandi sõnul eelistavad Eesti noored lugeda pigem ajalehti ja ajakirju, kuid suhteliselt palju loetakse ka teatmeteoseid ja aimekirjandust. «Minu enda uuring näitas, et suuremal osal õpilastest on mõni raamat, mis neile meeldib või on suisa lemmikraamat,» täheldas Puksand.
Apollo turundusjuhi Liisi Paasi sõnul moodustavad lasteraamatud nende kogumüügist 15 protsenti ning pakuvad jätkuvalt klientidele huvi. «Möödunud nädala kümne enimostetud raamatu hulgas oli näiteks kuus lasteraamatut,» märkis ta.
Enim lasteraamatuid müüakse tähtpäevadel
Apollo turundusjuhi sõnul ostetakse lasteraamatuid enim jõulude paiku ning kooliaasta alguses ja lõpus. «Lapsed ehk soovivad kingitusena tehnilisi vidinaid, aga vanemad ja vanavanemad eelistavad jätkuvalt kinkida raamatuid,» ütles ta.
Paas rääkis, et koolilõpuperioodil on menukas nii eestikeelne lastekirjandus, kirjandusklassika kui ka entsüklopeediad ja tõlkekirjandus. Ta märkis, et raamatuhuvilistele lastele kingivad vanemad ja vanavanemad nii ajatuid teoseid Leelo Tunglalt, Edgar Valterilt kui ka Aino Pervikult. Lisaks on Paasi sõnutsi populaarsed nii Ilmar Tomuski kirjutatud põnevad «Kriminaalse ...» seeria juturaamatud kui ka auhinnatud lastekirjanike Kätlin Vainola või Kristiina Kassi uuemad teosed.
«Vanemate soov on osta raamatuid, mis läbi põnevuse lapsi ka hariksid, olles seejuures emotsionaalsed, mängulised, kultuursed ja seltskondlikud,» ütles Liisi Paas.
Helin Puksandi sõnul on tohutult palju head laste- ja noortekirjandust, mille seast peaks leidma igale lapsele ja noorele sobiva raamatu. «Samuti peaks lapsel olema lugeja eeskuju – kui laps ei näe kunagi lugevat täiskasvanut, siis ei saa ka temast lugejat,» rääkis ta. Puksand lisas, et erinevate uuringute järgi on lapsed, kellel on kodus rohkem raamatuid, ka paremad lugejad.
Soovitusi võetakse kuulda
Apollo alustas veebruari lõpus koostööd Eesti Lastekirjanduse Keskusega, et püsiväljapanekuga esile tõsta lasteraamatute paremikku. Osapoolte sõnul on senine koostöö olnud edukas.
«Raamatute ostjal on selles hulgas keeruline orienteeruda ning leida üles häid ja kvaliteetseid lasteraamatuid. Lastekirjanduse Keskuse soovitusmärk on teeviit heade lasteraamatute juurde ja on tore näha, et see on paljudele abiks sobiva raamatu leidmisel ja uuema lastekirjandusega tutvumisel,» rääkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.
Soone sõnul on samuti rõõmustav, et lastekirjandust ilmub nimetuste poolest endiselt rohkelt ja raamatute valik on sisult ja vormilt üsna kirju.