Riik peaks kaitsma sündimata last alkoholi eest

Euroopa Liidu ning WHO alkoholistrateegiad kutsuvad lootepoliitika arutelu tõstatamisele ning rõhutavad vajadust kaitsta sündimata last alkoholi kahju eest. Foto: SCANPIX

Karskusliidu hinnangul tuleks riiklikul tasandil koostada juhised, mis aitaksid arstidel ennetada rasedate alkoholi tarbimisest tulenevat kahju lootele.

Karskusliit avaldas toetust roheliste mõttele tõstatada arutelu lootepoliitika teemal, kuna sellele kutsuvad ka Euroopa Liidu ning WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) alkoholistrateegiad, mis rõhutavad vajadust kaitsta sündimata last alkoholi kahju eest.

Nende strateegiate peamiseks sihtrühmaks on liikmesriikide valitsused, kelle kohustuseks on kujundada terviklik tervisepoliitika, mis suunaks valikuid igas elu etapis, märkis Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Karskusliidu kinnitusel on uuringud näidanud, et kõigile naistele ei ole alkoholi oht raseduse ajal iseenesest mõistetav. Septembris Hispaanias avaldatud küsitlusest selgus, et naistest peaaegu pooled jätkavad raseduse ajal alkoholi tarvitamist ning sellist tulemust näitavad ka mitmed teised küsitused.

Beekmani sõnul tuleks esmajärjekorras koostada riiklikud juhised, mis aitaks arstidel alkoholi tarbimise ohte tulevaste emadega käsitleda. «Enamus läänemaailma riikidest on selge sõnaga riigi tasandil välja öelnud, et raseduse ajal peaks naine alkoholist täielikult hoiduma. Sarnased juhised anti näiteks 9. septembril viimati välja Uus-Meremaal.»

Lisaks kordas Karskusliit varasemalt avaldatud seisukohta, et Prantsusmaa eeskujul peaks seadusega kehtestama kohustuse lisada alkohoolsete jookide pudelitele rasedatele suunatud hoiatustekstid või –pildid.

Esimehe sõnul peaks osa terviklikust lootepoliitikast puudutama ka ravi ja rehabilitatsiooni. «Millist abi on meie riigis võimalik hetkel saada näiteks noorel naisel, kes rasedaks jäädes tunnistab, et tal on sõltuvus ja ta vajaks alkoholist hoidumisel abi?,» tõstatas ta küsimuse.

Beekman viitas ka sundravi arutelu vajalikkusele: «On selge, et sundravil on paljusid negatiivseid külgi, kuid ehk oleks tõesti vaja meie riigis avatud arutelu teemal, mil moel väärib inimene kaitset oma olemasolu kõige õrnemal perioodil.»