/nginx/o/2015/06/09/4167765t1hd55f.jpg)
Täna Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel toimuval laste internetisõltuvuse konverentsil «Laps interneti võrgus» tuli teemaks arvutikasutamisega seotud ohud. Mida saaks kool ja kodu teha, et lapsed kasutaksid nutiseadmeid võimalikult otstarbekalt?
Teema arutamiseks võtsid paneeldiskussioonis sõna Irene Käosaar (haridus-ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja), Kristi Vinter (Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor), Hendrik Agur (Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor), Marti Aavik (Postimehe arvamustoimetaja) ja Liis Hango (Self OÜ suhtlemistreener ja pereterapeut).
Tänapäeva noored veedavad aina rohkem aega arvutites ja nutitelefonides. Lisaks on ka õppetöö aina tihedamalt seotud tehnoloogia ja internetiga. Kõik diskussioonis osalenud eksperdid nõustusid, et nutiseadmete levikus laste seas iseenesest pole midagi halba − küsimus on selles, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja tasakaalu leidmises. Oluline on, et noored oskaksid olemasolevaid tehnoloogiavõimalusi mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada ning suhtuksid nendesse vahenditesse kriitiliselt. Selle juures mängivad olulist rolli nii kodune kasvatus kui ka koolis õpitu.
Laste internetisõltuvuse projekti «Digilaps» uuringust selgus, et paljud Eesti lapsevanemad ei ole oma laste tegevusega internetis kursis. Põhjus on eelkõige nutiseadmete kasutusoskuse piiratuses ja oskamatus teemaga tegeleda. Suhtlemistreener ja pereterapeut Liis Hango toob välja, et vanemad on tihti hädas laste tehnoloogiaga ümberkäimise reguleerimisega ning pöörduvad selleks eraldi nõustaja poole. Lapsevanemad ei oska sekkuda noorte tegevusse digimaailmas ja kardavad keelamisega oma suhteid lastega ära rikkuda. Samal ajal on paljud siiski mures, et nende lapsed veedavad liiga palju aega internetis.
Haridus-ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar leiab, et peamine põhjus nutiseadmete liigses kasutamises on igavus. Tihtipeale läheb laps arvutisse või telefoni, sest vanematel pole aega temaga tegeleda või vanemate pakutavad tegevused ei paku lapsele huvi. Selle pärast on vanematel oluline roll huvitavate alternatiivsete tegevuste väljamõtlemisel. Lisaks on ülimalt tähtis ka vanemate eeskuju kodus − kui ka ema-isa veedavad vabal ajal palju aega internetis, siis paratamatult hakkab seda tegema ka laps. Positiivse eeskujuna võiksid lapsevanemad selle asemel ka ise tehnoloogia kasutamist vähendada ja näiteks ise kodus raamatut lugeda.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur rõhutab, et väga oluline lapse arengu juures on ka koolis toimuv ning vajalik on õpetajaid koolitada, et lapsed oskaksid nutiseadmeid võimalikult tõhusalt kasutada. Praegustel õpetajatel pole piisavalt kogemusi tänapäeva tehnoloogiavõimalustega ümberkäimisega ning nad ei oska neid õpetamiseks kasutada. Nutiseadmed küll ei asenda inimestevahelist kontakti, kuid võivad õppimisprotsessi kindlasti olulisel määral täiendada. Vajalik on koolidesse luua eraldi haridustehnoloogi ametikohti, kes pakuksid nii õpetajatele kui ka õpilastele tehnoloogiliste võimaluste kasutamisel tuge.