Advokaat Kairi Pobbuli sõnul võiksid noored abiellujad, kes leiavad, et abieluvaralepingu sõlmimine näitab vastastikust usaldamatust, valehäbi kõrvale jätta.
Advokaat: abieluvaraleping ei tähenda usaldamatust
Concordia advokaadibüroos töötav Kairi Pobbul leidis, et abielludes tasub tõsiselt kaaluda, millist varasuhet partnerite vahel valida ning mida see endaga kaasa võib tuua.
Alates 1. juulist jõustunud perekonnaseaduse järgi on võimalik valida kolme vararežiimi vahel – varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja varalahusus. «Ma ei õhuta seda, et kõik käiksid eelnevalt juristi juures või advokaadibüroost läbi, aga internetis on piisavalt informatsiooni, mida vararežiimid endast kujutavad,» sõnas Pobbul.
Advokaat tunnistas siiski, et kuna abieluvaralepingut puudutav teema on laiahaardeline, siis ei suudeta alati erinevaid varasuhteid ja nendega kaasnevat mõista. «Praegu on perekonnaseisuametnikele pandud üsna suur vastutus – selgituskohustus.»
Uue perekonnaseaduse järgi on abielu võimalik sõlmida ka notari juures, kes räägib paarile samuti varasuhete põhimõtted lahti. Pobbul lisas, et notarite sõnul on võimalust nende juures abielu sõlmida kasutanud vähesed, kuid ettetulnud juhtudel on valitud nii ühis- kui ka lahusvara režiimi.
Eestis üldiselt sõlmitakse abieluvaralepinguid, kuid millist varianti juulist kehtima hakanud seaduse järel eelistatakse, on Pobbuli sõnul vara öelda. «Siiani on praktika näidanud, et üldiselt on inimesed jäänud vana seaduse järgi ühisvara režiimi juurde.»
Kui enne 1. juulit kehtis kaasadele automaatselt ühisvararežiim, siis uue perekonnaseaduse jõustumise järel saavad paarid varasuhte valida abiellumise hetkel. Kui varasuhete võimalused on selgitatud ja partnerid ei vali ühtegi režiimi, siis kohaldub neile varaühisus.
Pobbul märkis, et iga abielu on erinev ning keeruline on kindlalt teada, kuidas valitud varasuhe partnerite vahel toimib. Ta lisas, et probleeme ei teki enne, kui suhe on karile jooksnud.
Millist vararežiimi valida?
Varaühisuse puhul on kõik enne abiellumist soetatu lahusvara ning abielu kestel omandatut nimetatakse ühisvaraks, olgu selleks kinnis-, vallasvara või registrisse kantud sõiduk. «Õiguslikult tekivad ühisvarast tulenevad kohustused ja õigused sellest hetkest, kui mingi tingimus on täidetud, antud juhul on tingimuseks abielu,» lisas Pobbul.
Võimalik on ka anda ühele partneritest vara valitsemise õigus. Varaühisuse puhul tähendab see, et abikaasa, kellele on õigused antud, võib tehinguid läbi viia ilma paarilise igakordse nõusolekuta. Piirangud on seatud perekonna ühise kodu puhul, mille müümiseks näiteks peab teine pool nõusoleku andma.
Vara juurdekasvu tasaarvestus tähendab, et mõlemad abikaasad on enne ja pärast abielu sõlmimist omandatud vara ainuomanikud. Enda varaga võib iseseisvalt tehinguid teha ja kohustuste - näiteks laenude eest vastutatakse enamasti üksi.
Ainult perekonna ühise eluasemega seotud tehingute puhul läheb vaja teise abikaasa nõusolekut, sõltumata sellest, kummale kinnistu kuulub. Lahutuse puhul tehakse tasaarvestus – abielu kestel omandatu jagatakse poolte vahel võrdselt.
Näiteks: mehel oli abielludes 250 000 krooni ja naisel 200 000 krooni. Lahutamise ajaks oli mehel vara 150 000 krooni, naisel 100 000 krooni võrra rohkem. Seega oli mehe vara juurdekasv 50 000 krooni võrra suurem kui naisel, kel on lahutusel õigus nõuda mehelt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 25 000 krooni. Sel moel suureneb tasaarvestuse läbi mõlema abikaasa vara ühepalju.
Pobbul leidis, et juurdekasvu tasaarvestuse režiimi eeliseks on poolte võimalus enda varaga vabalt ringi käia ning iga lepingu vormistamiseks ei ole vaja koos notari juurde minna. Küll aga arvestatakse abielu lõppemisel vara juurdekasvu ning kellel on rohkem vara tekkinud, peaks «nõrgema poole» kaitse tagama.
Kuidas süsteem tegelikkuses toimima hakkab, on veel teadmata, tõdes advokaat. Juurdekasvu režiimi puhul võib tekkida probleem, et kaasad peaksid omandite üle abielu kestel arvet pidama. «Ühest küljest annab see režiim suurema vabaduse, teisest küljest võib rohkem segadust tekitada.»
Kolmandaks valikuvariandiks on abiellujatel varalahusus. Selle valimine võimaldab mõlemal partneril oma varaga ilma teise nõusolekuta tehinguid teha nii abielu kestel kui selle lõppedes.
Pobbul lisas, et varalahususe korral laienevad pooltele abielu üldised õiguslikud tagajärjed - eelkõige kohustus ühiselt pere eest hoolitseda ja hoiduda tegevustest, mis võiksid perekonna üldist heaolu rikkuda, näiteks müüa ühist eluaset.
Varalahususe puhul ei teki ühisvaraküsimusi, kuid kehtivad kohustused pere suhtes. «See tugevdab pere mudelit. Loodetavasti jääb tänu süsteemile vähemaks vabaabielusid, mis praegu on hästi populaarsed,» leidis ta.
Kui abikaasad on mõistlikud ja puudub risk, et üks partneritest näiteks äritehingutega perekonnale kahju teeb, siis ei ole eriti vahet, millise varasuhte kasuks otsustada, lisas Pobbul. «Kui seotud on kolmandad isikud ehk siis, kui üks pool võtab rohkem laenu või riskib majanduslikult rohkem, oleks mõistlik tagada varade lahusolek.»
Miks tuleks abieluvaraleping registreerida?
Abieluvaraleping registreeritakse kolmandate isikute informeerimiseks. «Analoogne kui kinnistusraamat, kust on võimalik välja lugeda, kes on kinnistu omanik, millised on kinnistule peale pandud hüpoteegid ja millega on kinnistu koormatud,» toob Pobbul võrdluseks.
Abieluvaralepingu puhul näitab register, kuidas on abikaasad omavahel varasuhted paika pannud.
Varaühisuse puhul on üldiselt mõlemal abikaasal solidaarne- ehk ühisvastutus. Kui partnerid on abieluvaralepinguga teisiti kokku leppinud ja valinud vara juurdekasvu või varalahususe režiimi, hakkab leping kehtima kolmandate isikute (näiteks laenuandjate) jaoks peale selle abieluvararegistrisse lisamist.
Kui abieluvaralepingut registrisse ei kanta, siis tuleb arvestada, et kolmandate isikute vaatenurgast kehtib partneritele varaühisus. Advokaat sõnas, et reeglina siiski abieluvaraleping registreeritakse.
Kuidas varasuhet abielu kestel muuta?
Varasuhet saab abielu kestel muuta ainult abieluvaralepinguga. Advokaat peab oluliseks muutuseks uue perekonnaseaduse puhul, et kui pärast 1. juulit abiellunud on valinud varaühisuse režiimi ja seda soovitakse hiljem muuta, siis saab abieluvaralepingut sõlmida ainult notari juures.
Kui kokkulepe on lihtkirjalik ehk partnerite enda kirjutatud ja sõlmitud, siis ei ole tegemist abieluvaralepinguga. Seaduses on lepingule ette nähtud notariaalne vorm, mida järgimata on leping koheselt tühine.
Tuleks arvestada, et varasuhe kehtib kuni selle muutmiseni – näiteks varaühisuse puhul abieluvaralepingu sõlmimiseni – ning kui pooled otsustavad abielu kestel teise vararežiimi kasuks, siis alates lepingu sõlmimisest kehtib uus varasuhe ainult edasiulatuvalt.
Näiteks kui abielu kestel varaühisus valida, siis ei saa enne lepingu sõlmimist ühele isikule kuulunud omandeid edaspidi ühisvara hulka lugeda, nagu oli vana seaduse järgi võimalik. Edasiulatuvus kehtib kõikide varasuhete muutmise korral.
Millal varaühisus lõpetada?
Perekonnaseaduse paragrahvis 36 on välja toodud võimalused varaühisuse lõpetamiseks ühe partneri nõudmisel.
Seaduse järgi võib abikaasa seda kohtus nõuda juhul, kui tema õigused on oluliselt ohustatud – kas teine pool on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda või ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises.
Samuti, kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Varaühisuse režiimi lõpetamisel antud paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.
Pobbuli sõnul on uues perekonnaseaduses üldjuhul ette nähtud võrdsuse printsiip, olenemata millise varasuhte pooled on valinud. Seega on mõlemal abikaasal kohustus peret ülal pidada ning tegutseda pere heaolu nimel, mis ei tähenda ainult majanduslikku toetust.
Advokaat märkis, et tihti on varaühisuse lõpetamise nõudmine seotud partneri vastutustundetu käitumisega pere suhtes ning selle alusel saab kohtust varalahusust nõuda.
Kasulikud lingid:
Perekonnaseadus
Justiitsministeeriumi abieluvara infomaterjal