/nginx/o/2015/06/04/4141131t1h4088.jpg)
Ülihoolitsevad ja laste pärast pidevalt muretsevad vanemad ei mõju lastele sugugi hästi ning võivad soodustada laste riskantset käitumist. Uue uuringu järgi pole olukord parem ka siis, kui ülihoolas vanem pöörab lapsele tavalisest veidi vähem tähelepanu.
Brigham Youngi ülikooli teadlased analüüsisid üle 400 õpilase käitumist. Õpilastega viidi läbi kaks paariaastase vahega uuringut. Eelnevalt oli juba kindlaks tehtud, et õpilased, kelle vanemad olid ülihoolitsevad, pöörasid koolis õppimisele vähem tähelepanu, kirjutab Good Housekeeping.
Seekord soovisid teadlased kindlaks teha, kas õpilastele mõjub paremini see, kui vanemad veidike n-ö tagasi tõmbuvad. Selgus, et sellest pole eriti abi, kuna selliste vanemate lastel oli juba niigi madalam enesehinnang ja nad langetasid rohkem riskantseid otsuseid (nt tarbisid alkoholi).
«Kui lapsevanem sekkub ja teeb lapse eest ära asjad, mida laps peaks enesearengu mõttes ise tegema, siis pole häid tulemusi loota. Hoolimata sellest, kuidas lapsevanem oma võsukest kontrollib, mõjub see lapsele negatiivselt,» selgitas uuringu autor Larry Nelson.
Teadlased tegid kindlaks, millised vanemad on ülihoolitsevad, esitades lastele küsimusi selle kohta, kas vanemad langetavad nende eest otsuseid ja lahendavad probleeme ning konfliktsituatsioone, millega laps peaks ise toime tulema.
Samas hoiatas Nelson, et ka teine äärmus ei anna häid tulemusi. Lapsed, eriti teismelised, vajavad tervislikku tasakaalu iseseisvuse ja vanemate sekkumise vahel. Ainult sel moel saavad nad iseseisvalt areneda.