Elizabeth Gilbert - miljonite naiste eeskuju

Elizabeth Gilbert. Foto: SCANPIX

Sel nädalal meie kinodesse jõudnud filmi «Söö, palveta, armasta» aluseks olev raamat on nautinud lugejamenu ja tekitanud maailmas suurt meediakära. Kogu asja taga seisab heledapäine naine, kelle varasema elu põhjal on valminud populaarne linateos Koleda Koioti baarist.

Miljonites eksemplarides müüdud romaani «Söö, palveta, armasta» autor Elizabeth Gilbert sündis USAs Connecticuti osariigis ja kasvas üles üsnagi kesistes tingimustes ühes väikefarmis.

Tema ema oli medõde ja isa keemiainsener. Elizabethi sõnul tekkis tal huvi kirjutamise vastu juba varases lapsepõlves, ja tegelikult polegi ta kunagi midagi muud teha tahtnud ega ka osanud. Üheks mõjutajaks oli tema ema, kes pidas lugemist väga oluliseks ja tõi oma tütardele palju raamatuid.

Nii hakkasidki tulevased kirjanikud Elizabeth ja tema õde Catherine, kes on tuntuks saanud mitme noorsooromaaniga, jutte kirjutama peagi pärast tähtede selgeksõppimist. Oma suurimateks kirjanduslikeks mõjutajateks peab Elizabeth Lyman Frank Baumi lasteraamatut «Võlur Oz» ja Charles Dickensi teoseid.

Päeval tudeng, öösel kirjanik

Pärast keskkooli läks Elizabeth New Yorki politoloogiat õppima, aga ei hüljanud ka tudengina oma lemmiktegevust, kirjutades öösiti novelle. Kõrgkool läbi, reisis ta aastaid mööda Ühendriike ning teenis elatist peamiselt ettekandja või kokana baarides, restoranides ja rantšodes. Hiljem on naine öelnud, et on nendest kogemustest ammutanud palju ainest novellide kirjutamiseks.

«Et luua kogemusi, millest kirjutada, tuleb koguda maastikke ja hääli,» kommenteeris kirjanik ringirändamisvajadust. Sellise moto järgi on Gilbert talitanud nähtavasti kogu oma elu. Nii põhinebki esimene lühijuttude kogumik «Pilgrims» («Maailmarändur») just tema enda reiside käigus nähtul ja kogetul ning on toonud talle mitu tiitlit.

Muu hulgas töötas Gilbert ajakirjanikuna mitme tuntud väljaande, nagu Spin, GQ, The New York Times Magazine, Allure jt juures, kirjutades väga erinevatel teemadel alates moest ja lõpetades oma elukooliga.

Paljud ilmselt ei tea, et kassafilm «Kole koiott – baaris ainult tüdrukud» põhineb Elizabethi läbielamistel. Nimelt kirjutas ta oma esimeses artiklis meeste elustiiliajakirjale GQ loo, kuidas ta ühes New Yorgi Koleda Koioti nimelises baaris ettekandjana töötas, ja see avaldas stsenaristile piisavalt muljet.

Seetõttu ei varja ega häbene Gilbert oma varajast ettekandjatööd sugugi. Hoopis vastupidi, ta peab seda väga vajalikuks ning oluliseks etapiks oma elus ja  karjääris. Ta on ühes intervjuus öelnud, et kõik tema teadmised ajakirjanikutöö kohta pärinevadki ettekandja elukutsest, kuna baarides inimesed lihtsalt tahavad oma lugu rääkida.

Oma esimese abikaasa Michaeliga tutvus Elizabeth just samas kuulsas Koleda Koioti baaris. Kaks ja pool aastat hiljem noored abiellusid ja kuue aasta pärast elasid äärelinnas suures majas. Elizabethile aga ei meeldinud koduperenaise staatus, ta ihkas elult midagi muud, ja see viis paari lahutuseni.

2000. aastal ilmus Gilberti esimene romaan «Stern Men» («Karmid mehed») ja kaks aastat hiljem «The Last American Man» («Viimane Ameerika mees»).

Depressiooni eest põgeneja

Enim tähelepanu on aga pälvinud tema kolmas romaan «Söö, palveta, armasta», mis püsib praegu ka Eesti raamatupoodide edetabelite tipus. See raamat muutis Gilberti miljonite naiste eeskujuks. Ülimenuka raamatu taga peitub aga ühe haavata saanud naise eneseotsingu lugu.

Ilmselt muutuski raamat bestselleriks just selles peituva siiruse ja valu tõttu, mis võimaldab paljudel end teose nimitegelasega võrrelda. Üle üheksa miljoni eksemplari müünud «Söö, palveta, armasta» kajastab Elizabeth Gilberti enda läbielamisi pärast rasket lahutust.

Leides ennast sügavast depressioonist, otsustas 34-aastane naine minna mööda maailma rändama, et saada tagasi eneseusk ja leida oma tõeline olemus. Eneseotsingud viisid ta aastaks üksinda rändama Itaaliasse, Indiasse ja Indoneesiasse.

Kuigi romaanis on piisavalt Gilbertile omast huumorit, on kirjanik tunnistanud, et ta on tegelikult üle elanud hetki, kui oli lausa enesetapu äärel. Gilberti sõnul on ta aastaid mänginud depressiooni ja üksildusega kassi-hiire mängu. Just sellise siiruse tõttu ongi ilmselt nii paljud naised võtnud Elizabethi endale eeskujuks ning üritavad nagu temagi oma elus prioriteedid paika panna.

Kuigi pärast raamatu avaldamist on mõned Gilberti kirjeldatud paigad muutunud justkui kultuspaikadeks, mida paljud naised lootuses ennast leida külastavad, algab asjaosalise sõnul teekond endasse palju lihtsamalt. «Tuleb leida vaid väike vaikne nurgake, kus sa saad endalt küsida, kes sa oled, kust sa tulid, kuhu sa lähed ja miks sa siin oled,» õpetab kirjanik.

Tänavu jaanuaris ilmus Elizabethi viies raamat «Committed» («Pühendunud»), mis kirjeldab autori võitlust abielu hirmude ja kõhklustega. Praegu töötab ta järjekordse teose kallal, elades New Jerseys aiaga majakeses koos endast 17 aastat vanema abikaasaga.

Võimas läbilöök

Elizabeth Gilbert

Sündinud 18. juulil 1969

Ilmunud teosed: «Pilgrims» (1997), «Stern Men» (2000), «The Last American Man» (2002), «Eat, Pray, Love» (2006) (e.k «Söö, palveta, armasta», Varrak 2007), «Committed» (2010)

Auhinnad: 1998 Pushcart Prize kogumiku «Pilgrims» eest, 2002. aastal valiti romaan «The Last American Man» Library Journali parimaks raamatuks ning USA riikliku raamatuauhinna finalistide sekka, 2008. aastal valis ajakiri The Time ta saja mõjuvõimsa inimese hulka.

Allikas: elizabethgilbert.com