Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kolme lipu tehnika oma elu paremaks muutmiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Mille järgi sa täna oma elus valikuid teed? On selleks loogika? Intuitsioon? Või hoopis kohvipaks? 

Motivatsioonikoolitaja ja raamatu «Jalutuskäigud sisekosmoses» autor Kaido Pajumaa kirjutab lehel Motivaator, et tema on viimaste aastate jooksul palju inspiratsiooni ja innustust saanud nn kolme lipu tehnikast, mida ta mõned aastad tagasi täiesti juhuslikult oma elus ikka ja jälle märkama hakkas. See tehnika ei anna sulle konkreetseid vastuseid sellest, miks sinu elu hetkel just selline on, kuid annab päris palju vihjeid selleks, kuidas edasi liikuda.

Vastupanu vs lubamine

On lihtne märgata, kuidas kõik probleemid meie elus saavad alguse ühest ja samast asjast – VASTUPANUST. Just vastupanu elule on see, mis elu keerukaks muudab. Millele me siis vastupanu osutame? Põhimõtteliselt kõigele, mis meile ei meeldi. Piisab vaid sellest, kui hakata ühe päeva jooksul märkama hetki, kui millegagi/ kellegagi rahul ei ole, millegi/ kellegi peale vihastame või iseendale mõttes rahu ei anna. Need kõik on tingitud vastupanust sellele, mis hetkel sinu kogemuseks ON.

Vastupanu vastand on AKTSEPTEERIMINE. Aktsepteerimine ei tähenda aga leppimist, millel sageli «vägivaldne» (enese suhtes) maik küljes on, sest me tegelikult tahaksime midagi muud, aga peame siiski leppima. Isiklikult usun, et leppimine on parem kui konstante vastupanu, aga aktsepteerimine on veel parem.

Aktsepteerimine viitab oskusele näha asjade taha, pöörata tähelepanu universaalsetele protsessidele elus ning sügavalt mõista, miks asjad niimoodi just on. Aktsepteerimisega ei kaasne enese suhtes vägivaldset allasurumist, sest aktsepteerimise eeltingimuseks on enesega kontaktis olemine – me märkame küll, kuidas välismaailm meid sündmuste ja teiste inimeste kaudu kogu aeg sekkuma õrritab, kuid terviklikkuse tunne kontaktis iseendaga lubab meil siiski pelgalt vaatlejaks jääda. Ning just seepärast on iseendana ka ümbritsevat maailma palju lihtsam aktsepteerida.

Kolme lipu süsteem aitab jõuda kulgemisse

On aga olemas ka kolmas tee vastupanu ja lubamise kõrval – KULGEMINE. Kulgemine tähendab koostööd saatusega, elu endaga. Kui vastupanu otsib põhjendusi selleks, miks kõik valesti on, mistõttu me ei saa õnnelikud olla, ja aktsepteerimine otsib põhjendusi selleks, miks kõik juba hästi on, mistõttu peaksime kogu aeg õnnelikud olema, siis kulgemine aitab märgata universaalseid signaale selleks, et võimalikult vähe vastupanu ja võimalikult palju aktsepteerimist kogeda võiksime.

Isiklikult kasutangi selleks kolme värvi lipu süsteemi, millest igal värvil on meile elu poolt oma individuaalne sõnum. Rohelised lipud on olukorrad elus, millele ei tundu vähimatki vastupanu ilmnevat. Näiteks otsustad töökohta vahetada, misjärel lööd CV-Keskuse lahti ja sealt vaatab sulle esimese asjana vastu sinu unistuste tööpakkumine. Teed sinna kiire kõne ja saad personalijuhilt teada, et täna on viimane päev oma CV saatmiseks. Avastad seejärel, et vajad aega oma CV putitamiseks, misjärel tuleb sulle kõne praeguselt ülemuselt, et võid päeva teise poole seoses tuletõrjeõppusega vabaks võtta. Selline stsenaarium on puhas roheline lipp – tee on valla ning elu toetab su otsust töökohta vahetada.

Kollane lipp oleks see olnud juhul, kui peale kõnet personalijuhile tuleb sinu ülemus su juurde jutuga võimalikust uuest ning parema palgaga töökohast samas firmas. Sinu jaoks on need kaks täiesti üksteisest sõltumatut sündmust (soov töökohta vahetada ja juhi ettepanek), kuid kui suuremat pilti vaadata, näeme siin sünkroonsust. Kollase lipu puhul anna endale aega. Ära osuta vastupanu kummalegi, vaid vaata, kuidas asjad kulgema hakkavad. Jah, tõenäoliselt läheb ära võimalus kandideerida sinu poolt leitud töökohale, aga ehk ongi elul sulle hoopis midagi paremat varuks.

Punane lipp oleks see olnud juhul, kui peale töökoha vahetamise otsust püüad minna CV-Keskuse lehele, aga korduva proovimise tagajärjel leht lihtsalt ei avane. See on konkreetne punane tuli, mis võib viidata sellele, et sinu aeg ei ole veel käes sellelt töökohalt lahkuda. Selleks võib mitu põhjust olla – ehk on elul sulle varuks ka siin mõni positiivne üllatus lähitulevikus, aga põhjuseks võib olla ka mõni muu õppetund, mis sul sellel ametikohal veel lahendamata on. See ei tähenda, et sa ei tohiks enam kunagi kaaluda töökoha vahetust, vaid anna endale aega – mõtiskle selle üle, miks elu ei soovi, et sa siit lahkuksid, proovi midagi teha teistmoodi, ja kui midagi ei muutu, hakka mõne aja pärast töökohavahetust uuesti kaaluma. Võta endale lihtsalt aega.

Kokkuvõtteks

Kolme lipu teooriasse võib suhtuda kahel viisil: a) see on muinasjutt b) tasub proovida.

Esimesel juhul kasutame kõikide oma otsuste puhul loogilist mõistust, sest see tundub end igati õigustavat. Kahjuks võid aga viimases väites kahtlema hakata, kui päriselt selle õigsust kontrollima proovid. Vaata oma minevikku ja küsi endalt, kas kõik sinu argumenteeritud otsused on õiged tundunud. Muidugi ei ole! Asi on lihtsalt selles, et meil on otsuste langetamiseks nii piiratud hulk infot, et see lihtsalt ei võimalda alati õigeid otsuseid langetada.

Näiteks eelpool kirjeldatud näite puhul on sul olemas ainult info, et soovid töökohta vahetada – sul on «tunne». Aga sul puudub 99,99 protsenti infot sellest, kuhu see tunne sind hetkel viia võib. Sul puudub info selle konkreetse pakkumise teiste kandidaatide kohta, personalijuhi eelistuste kohta, ja lisaks kõikide teiste tuhandete pakkumiste kohta, mis võivad CV-Keskusesse näiteks nädala pärast ilmuda. Samuti ei tea sa, mis toimub sinu juhi peas, millel võib sinu heaolule otsene mõju olla jne.

Just info piiratus on põhjus, miks lippude tehnikat kasvõi natukene maitsta tasub. Kuigi meie haridussüsteem soosib täna jätkuvalt tugevasti argumenteeritud, põhjendatud ja loogilisi valikuid, ei ole need sageli õiged. Ning seda just seetõttu, et me ei usu vähimalgi määral sellesse, et ehk oleme inimestena rakukesed suuremast organismist nimetusega Loodus, mis toimib teatud universaalsete seaduste baasil, kuid mille kohta teadus ja loogika veel midagi öelda ei suuda. Nii nagu üksik rakk meie kehas ei saa individuaalset elu elada, ei saa seda võib-olla teha ka indiviididena meie – me peaksime oma otsuste ja valikute puhul arvestama võimalikult palju ka meid ümbritsevaga. Kahjuks puudub meil aga vastav informatsioon. Ja just seda auku lippude teooria täita aitabki.

PS. Ära muutu palun fanaatiliseks. Lihtsalt hakka märkama hetki, kui elu sulle sõnumeid saadab ja võta mõnest sõnumist kinni ning katseta. Sa võid üllatuda.

Tagasi üles