/nginx/o/2015/05/31/4128039t1h14c8.jpg)
Selle aasta jaanuaris avati Tallinna kesklinnas kauplus nimega Pillerkaar, mis müüb vaid Eesti tootjate kosmeetikat jm ilutooteid. Poe perenaist, Marju Seppa võib nimetada Eesti kosmeetika entusiastiks, kuna huvi kodumaiste toodete vastu oli juba enne poe loomist üsna suur ja kodune kosmeetikaarsenal märkimisväärne.
Enda taustast rääkides ütles Sepp, et on õppinud kosmeetikuks ning tal on rahvusvaheline kosmeetiku diplom ja mõnda aega töötas ta ka kosmeetikuna, kuigi viimased kümme aastat on ta rohkem tegutsenud finantsvaldkonnas. «Olen lõpetanud TTÜ-s rahvusvahelise ärijuhtimise eriala ning ärirahanduse ja finantsarvestuse eriala. Kosmeetika on aga alati olnud minu huvi ja hobi,» rääkis ta.
Kuigi kodumaiste tootjate toetamine on igati teretulnud, leiab Sepp, et Eesti kosmeetikat ei pea ostma patriotismist. «Kui hakkad mõnda toodet kasutama, siis taipad, et need tooted ei jää välismaistele millegipoolest alla.»
Pillerkaares ringi vaadates avaldab muljet see, kui palju on Eestis kosmeetikatootjaid. Toodete valik on lai ja kes ei oska tootja või toote järgi valida, võib juhinduda hinnaklassist – Pillerkaar pole hinnaklassipõhine pood ja igaüks võib sealt leida midagi, mis sobib tema rahakotile.
Marju Sepp selgitas, et kosmeetika hind kujuneb tooraine hinna järgi. «Kõige lihtsam on võtta parafiin või vaseliin, kõige odavam säilitusaine ja vesi ning siis ongi toote omahind soodne,» ütles ta. «Kui eelistad looduslikke toor- ja säilitusaineid, siis see maksab rohkem ja määrab ka toote lõpphinna.»
/nginx/o/2015/05/31/4128051t1hb570.jpg)
Looduskosmeetikat ei saa valmistada ilma säilitusaine ja stabilisaatoriteta, kuid praegusel ajal leidub üsna palju looduslikke või inimese jaoks neutraalseid säilitusaineid. «Üheks odavaks säilitusaineks on parabeen, mis mõjutab inimese hormoonsüsteemi, osad säilitusained mõjutavad närvisüsteemi. Seda küll väikestes kogustes, aga kui arvestada, kui palju kosmeetikat me igapäevaselt kasutame, on see kogus suur,» sõnas Sepp laialt levinud säilitusainete kohta.
Üha enam kasutatakse toodetes kodumaist toorainet, kuid mõned ained tulevad siiski ka väljastpoolt, et kindlustada toote kõrge kvaliteet. Kanepiseemneõli, nõges, astelpajuõli, turvas, muda, kadakas, münt, mesilasvaha – need on head vitamiinirikkad põhjamaised taimed, mida kasutatakse Sepa sõnul järjest rohkem.
Kui alguses tegid kodumaised tootjad pigem tehnoloogiliselt lihtsamaid tooteid – näiteks seepi ja baasõli –, siis tänaseks on jõutud keerukamate toodeteni. «Näiteks šampooni on keerulisem valmistada. Selle aastanumbri sees lisandub veel umbes riiulitäis kodumaiseid šampoone,» rääkis Sepp ja tutvustas juba poes müügil olevaid eestimaiseid šampoone, mille kogus ja mitmekesisus on märkimisväärsed.
Loodusšampoonid arenevad maailmas üha edasi. Leidub loodusšampoone, mis lõhnavad n-ö maiselt (kadaka, kuuse vms lõhn), kuid on ka täiesti lõhnatuid tooteid, mis on mõeldud tundlikumale kliendile. Lõhna lisavad tavaliselt eeterlikud õlid, mistõttu kaob looduskosmeetika lõhn kiiremini, kuna see haihtub õhuga.
/nginx/o/2015/05/31/4128053t1h028c.jpg)
Lisaks õigele toorainele on väga oluline ka toodete pakend. «Üks asi on see, mis on pudeli sees; teine asi on toote välimus – toode peab tarbijale visuaalselt meeldima,» selgitas Sepp ja lisas, et Eesti tootjatel käib pidevalt kõva tootearendus.
Eesti tootjaid iseloomustab see, et valmistatakse looduskosmeetikat ja propageeritakse taaskasutust. Näiteks alles hiljuti tuli turule üks kodumaine tootja puidust pakenditega, mille sees on peidus kreemipurk ja kui puidust karbike poodi tagasi tuua, saab järgmiselt tootelt 20 protsenti hinnaalandust.
Nagu eelnevalt mainitud, on toodete valik suur. Marju Sepa sõnul on vaid üksikud tooted, mida Eesti tootjad veel ei valmista (nt ripsmetušš ja juukseviimistlustooted), kõik muud ilutooted võib kosmeetikakotis vabalt kodumaistega asendada.
Peale selle, et tooteid on palju, on ka tootjaid palju. Eesti tootjad peavad juba niigi võistlema välismaiste kosmeetikafirmadega, kuid ka kodumaine konkurents on suur ja tootjad tunnetavad konkurentsi väga teravalt. Kui suurte välismaiste tootjate toodete hinna moodustavad laias laastus ka näiteks reklaam ja turundus, siis Eesti tootjate jaoks on ennekõike tähtis tooraine kvaliteet.
«Eesti kosmeetika ja looduskosmeetika on nii suure edasimineku teinud viimase aasta jooksul. Nii palju on leitud alternatiive ja nii palju on selle aja jooksul õpitud, kuidas saavutada ilma ebavajalike aineteta hea toime,» sõnas Marju Sepp ja lisas, et teadlikke kliente on tegelikult palju. «Peaaegu iga päev tuleb keegi uurima, mida me pakume. Mõni inimene tuleb ja seisab 15 minutit riiuli ees ning uurib tooteid – see on nii tore!»
Kas ainult Eesti kosmeetikale keskenduvaid poode võib tulevikus mujaltki leida? Sepa sõnul on tal rendileping veel ühe kaubanduskeskusega, kuid seda aastast 2016. «Mõtteid on veel igasuguseid, aga eks peab reaalseks ka jääma. See pood on asutatud üsna väikese rahaga, meie oma säästudest, seega ka arenemine toimub vastavalt võimalustele,» nentis ta.
«Mulle väga sümpatiseerib Lõuna-Euroopa stiil, kus inimesed peavadki ühte juurviljapoodi või apteeki terve elu ja on endale tööandjaks, seejuures tehakse asja hingega,» rääkis Sepp tulevikuplaanidest. «Kõige rohkem naudingi päevi, kus olen ise kassas ja saan klientidega suhelda ja poodi sättida, siis olen omas elemendis. Ja pean ka ütlema, et Eesti inimesed ei ole ükskõiksed, iga päev öeldakse poe kohta midagi positiivset ja soovitakse edu.»
/nginx/o/2016/12/25/6203727t1h8bcb.jpg)