Naistel on uus moodus tuvastamaks, kas nad on kaalus juurde võtnud

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Enamasti astuvad inimesed kaalu peale, et kindlaks teha, kas kehakaal on normis, tõusnud või langenud. Ent Suurbritannias tehti kindlaks, et paljud naised kasutavad kehakaalu kontrollimiseks hoopis teistsugust moodust: nad proovivad selga oma lemmikrõivaid.

36 protsenti küsitletud inimestest sõnas, et nad proovivad selga oma lemmikrõivaid, kuna see aitab neil kindlaks teha, kas nad on juurde võtnud või mitte. Klassikalist meetodit, kaalumist, eelistas 26 protsenti vastanutest, kirjutab Daily Mail.

Naised usaldavad riiete proovimise meetodit rohkem kui mehed, kes eelistavad pigem end kaaluda. 66 protsenti naistest sõnas, et nemad proovivad tavaliselt teksapükse, kuna need näitavad kõige paremini, kas figuur on muutunud või mitte. 19 protsenti vastanutest tunnistas, et nemad hindavad oma kehakaalu hoopis peegelpildi järgi.

Toitumisekspert Jack Braniff aga selgitas, et see, kuidas teksased jalas istuvad ja millist numbrit näitab kaal, omavad kaalulangetuses erinevat rolli. «Kui soovid kaalust alla võtta, siis loomulikult on kaalumine tõhus moodus, mis näitab, kui edukas sa oled. Aga teised faktorid – keharasva protsent, mõõtmed ja rõivaste sobivus – on ka olulised, kuna need on asjad, millest inimesed tegelikult hoolivad,» ütles ta ja lisas, et inimeste eesmärgiks pole tegelikult kehakaalu muuta, vaid hoopis see, et nad näeksid paremad välja. 

«Kaalumine ei anna selget ülevaadet, kui edukas sa kaalulangetusel oled, sest see ei näita muutusi täpselt. Kaal ei näita, kas sa oled paremas vormis, tugevam, tervem,» jätkas Braniff. Tema arvates tulekski keskenduda pigem sellele, kas sa tunned end paremini, oled enesekindlam ja kas riided näevad seljas paremad välja. «See on see, mis on tegelikult tähtis,» lausus ekspert.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles