«Inimestele paratamatult meeldivad tuttavad näod,» selgitas psühholoog. «Kui on kedagi ikka kaua aega nähtud, tekib selle näo vastu armastus ja tunded. Nõnda on need hiljem lihtsamad üle kanduma kellelegi, kellel on sarnased näojooned. Armastus on lihtsalt juba välja kujunenud ja otsib kohta, kuhu üle kanduda.»
Kolga sõnul on see sarnasuse seaduspärasus. «Inimene ikka eelistab ju tuttavat võõrale! Isegi süüa eelistavad inimesed tavaliselt pigem seda, mida nad on ennegi söönud. Mis siin veel siis elukaaslastest rääkida?»
Kuigi on ka täiesti vastupidiseid näiteid, esineb neid psühholoogi selgitusel siiski vähem - tavaliselt siis, kui inimesel on olnud endise kaaslasega väga palju ületamatuid konflikte. «Siis otsitakse midagi sootuks uut ja teistsugust,» lisas Kolga.